Omastav kääne: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. mai 2018, kell 13:11

Omastav kääne ehk genitiiv on grammatilione kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat.

Genitiiv esineb paljudes keeltes, näiteks eesti, albaania, araabia, armeenia, baski, hollandi, soome, gruusia, saksa, kreeka, ungari, islandi, iiri, ladina, läti, leedu, rumeenia, sanskriti, gaeli, tamili, telugu, türgi ja kõigis slaavi keeltes, välja arvatud bulgaaria ja makedoonia. Inglise keeles ei ole genitiivi, vaid possessiivne sufiks 's.

Eesti keel

Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga abstraktne kääne.^[1]

Omastaval käändel puudub tunnus.^[2]

Omastav on eelkõige käändsõna ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab:

täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja;
eeslisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka;
käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha;
võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune;
võrdlusalust liitsõnades, nt samblaroheline;
tagasõnade laiendit, nt metsa taga.^[2]

Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel:

täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse;
sellega sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju.^[2]

Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, st:

konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli elukohaga probleeme;

rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt Korvitäie õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust sõprade ja töökaaslastega;

samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga käisime mere ääres jalutamas.^[2]

Viited

↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

[1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Omastav kääne''' ehk '''genitiiv''' on grammatiline [[kääne]], millega markeeritakse [[nimisõna]] täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat.
+'''Omastav kääne''' ehk '''genitiiv''' on grammatilione [[kääne]], millega markeeritakse [[nimisõna]] täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat.
 Genitiiv esineb paljudes keeltes, näiteks [[Eesti keel|eesti]], [[Albaania keel|albaania]], [[Araabia keel|araabia]], [[Armeenia keel|armeenia]], [[Baski keel|baski]], [[Hollandi keel|hollandi]], [[Soome keel|soome]], [[Gruusia keel|gruusia]], [[Saksa keel|saksa]], [[Kreeka keel|kreeka]], [[Ungari keel|ungari]], [[Islandi keel|islandi]], [[Iiri keel|iiri]], [[Ladina keel|ladina]], [[Läti keel|läti]], [[Leedu keel|leedu]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[Sanskriti keel|sanskriti]], [[Gaeli keel|gaeli]], [[Tamili keel|tamili]], [[Telugu keel|telugu]], [[Türgi keel|türgi]] ja kõigis [[Slaavi keeled|slaavi keeltes]], välja arvatud [[Bulgaaria keel|bulgaaria]] ja [[Makedoonia keel|makedoonia]]. [[Inglise keel|Inglise keeles]] ei ole genitiivi, vaid [[possesiivne sufiks|possessiivne sufiks]] '''s''.
 == Eesti keel ==
-Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga abstraktne kääne.<ref>Mati Erelt, [[Reet Kasik]], [[Helle Metslang]], [[Henno Rajandi]], Kristiina Ross, [[Henn Saari]], [[Kaja Tael]], [[Silvi Vare]] [[1995]]. Eesti keele grammatika I. Tallinn: [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Eesti Keele Instituut]].</ref>
+Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga [[abstraktne kääne]].<ref>Mati Erelt, [[Reet Kasik]], [[Helle Metslang]], [[Henno Rajandi]], Kristiina Ross, [[Henn Saari]], [[Kaja Tael]], [[Silvi Vare]] [[1995]]. Eesti keele grammatika I. Tallinn: [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Eesti Keele Instituut]].</ref>
-Omastaval käändel puudub tunnus.<ref name=":0">[[Mati Erelt]], [[Tiiu Erelt]], [[Kristiina Ross]] [[2007]]. Eesti keele käsiraamat. [[Tallinn]]: [[Eesti Keele Sihtasutus]].</ref>
+Omastaval käändel puudub [[tunnus]].<ref name=":0">[[Mati Erelt]], [[Tiiu Erelt]], [[Kristiina Ross]] [[2007]]. Eesti keele käsiraamat. [[Tallinn]]: [[Eesti Keele Sihtasutus]].</ref>
-Omastav on eelkõige käändsõna ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab:
+Omastav on eelkõige [[käändsõna]] ja nominaalse verbivormi [[Laiend|laiendi]] kääne. Laiendi-omastav vormistab:
-* täiendit, nt '''''maja''''' ''aknad, '''ussi''' hammustus, '''surmanuhtluse''' pooldaja'';
+* [[Täiend|täiendit]], nt '''''maja''''' ''aknad, '''ussi''' hammustus, '''surmanuhtluse''' pooldaja'';
 * eeslisandit, nt '''''Vanemuise''''' ''teater, '''Tamme''' Jürka'';
 * käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt '''''koera''''' ''näritud kondid, See pole '''meie''' teha'';
 * võrdlusalust võrdlustarindeis, nt '''''poisi''''' ''pikkune'';
-* võrdlusalust liitsõnades, nt '''''sambla'''roheline'';
+* võrdlusalust [[Liitsõna|liitsõnades]], nt '''''sambla'''roheline'';
 * tagasõnade laiendit, nt '''''metsa''''' ''taga''.<ref name=":0" />
-Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel:
+Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine [[Sihitis|sihitise]] kääne [[akusatiiv]]. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel:
 * täissihitist, nt ''Viskasime '''prahi''' lõkkesse'';
-* sellega sarnast aja- või kvantumimäärust, nt ''Ootasin '''tunnikese''' ja tulin siis koju.''<ref name=":0" />
+* sellega sarnast [[Ajamäärus|aja-]] või [[Hulgamäärus|hulgamäärust]], nt ''Ootasin '''tunnikese''' ja tulin siis koju.''<ref name=":0" />
-Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, st:
+Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt [[Ühildumine|ühilduvaid]] komponente, st:
-* konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt '''''Kahekümne''''' ''neljal inimesel oli elukohaga probleeme'';
+* [[Konkreetne kääne|konkreetses käändes]] [[arvsõna]] esikomponente, nt '''''Kahekümne''''' ''neljal inimesel oli elukohaga probleeme'';
-* rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt '''''Korvitäie''''' ''õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust '''sõprade''' ja töökaaslastega'';
+* [[Rajav kääne|rajavas]], [[Olev kääne|olevas]], [[Ilmaütlev kääne|ilmaütlevas]] või [[Kaasaütlev kääne|kaasaütlevas käändes]] hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt '''''Korvitäie''''' ''õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust '''sõprade''' ja töökaaslastega'';
-* samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt '''''Ilusa''''' ''ilmaga käisime mere ääres jalutamas.''<ref name=":0" />
+* samas neljas käändes nimisõnafraasi [[Omadussõna|omadus-]] või arvsõnalist täiendit, nt '''''Ilusa''''' ''ilmaga käisime mere ääres jalutamas.''<ref name=":0" />
 == Viited ==