5S ribosomaalne RNA: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Transkriptsioon (geneetika) |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:PDB 1c2x EBI.png|thumb|[[Transmissioonelektronmikroskoop|Krüoelektronmikroskoopia]] põhjal koostatud kujutis ''[[Escherichia coli]]'' 5S rRNA molekulist.<ref name="pmid10756104" |
[[Pilt:PDB 1c2x EBI.png|thumb|[[Transmissioonelektronmikroskoop|Krüoelektronmikroskoopia]] põhjal koostatud kujutis ''[[Escherichia coli]]'' 5S rRNA molekulist.<ref name="pmid10756104" />]] |
||
[[Pilt:PDB 2gya EBI.jpg|thumb|[[Ribosoom]].<ref name="pmid16713583" |
[[Pilt:PDB 2gya EBI.jpg|thumb|[[Ribosoom]].<ref name="pmid16713583" />]] |
||
'''5S ribosomaalne RNA''' ('''5[[Svedberg|S]] rRNA''') on nii [[prokarüoot]]ide ([[50S]]) kui ka [[eukarüoot]]ide ([[60S]]) suurte ribosomaalsete alaühikute komponent. 5[[Svedberg|S]] rRNA on ligikaudu 120 [[nukleotiid]]i pikk, mis on küllaltki lühike võrreldes teiste [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsete RNA]]-dega. 5S rRNA-d ei leidu seente [[mitokonder|mitokondriaalsetes]] ribosoomides.<ref name="pmid11752286" |
'''5S ribosomaalne RNA''' ('''5[[Svedberg|S]] rRNA''') on nii [[prokarüoot]]ide ([[50S]]) kui ka [[eukarüoot]]ide ([[60S]]) suurte ribosomaalsete alaühikute komponent. 5[[Svedberg|S]] rRNA on ligikaudu 120 [[nukleotiid]]i pikk, mis on küllaltki lühike võrreldes teiste [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsete RNA]]-dega. 5S rRNA-d ei leidu seente [[mitokonder|mitokondriaalsetes]] ribosoomides.<ref name="pmid11752286" /> |
||
Eukarüootset 5S rRNA-d sünteesib [[RNA polümeraas III]], samas kui enamik teisi eukaroüootseid rRNA-sid toodetakse 45S prekursorilt, mida transkribeerib [[RNA polümeraas I]]. On näidatud, et ''[[Xenopus]]''<nowiki>'</nowiki>e [[ootsüüt]]idel üheksa [[tsink-sõrm]]elise [[transkriptsiooni faktor]]i TFIIIA sõrmed 4–7 võivad seonduda 5S RNA tsentraalse piirkonnaga.<ref name=Searles_2000 |
Eukarüootset 5S rRNA-d sünteesib [[RNA polümeraas III]], samas kui enamik teisi eukaroüootseid rRNA-sid toodetakse 45S prekursorilt, mida transkribeerib [[RNA polümeraas I]]. On näidatud, et ''[[Xenopus]]''<nowiki>'</nowiki>e [[ootsüüt]]idel üheksa [[tsink-sõrm]]elise [[transkriptsiooni faktor]]i TFIIIA sõrmed 4–7 võivad seonduda 5S RNA tsentraalse piirkonnaga.<ref name="Searles_2000" /> Seondumine 5S rRNA ja TFIIIA vahele aitab nii represseerida edasist 5S RNA [[geen]]i [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] kui ka stabiliseerida 5S RNA transkripti nii kaua kui seda on vaja ribosoomi moodustumisel.<ref name="Pelham_1980" /> |
||
==Interaktsioonid valkudega== |
==Interaktsioonid valkudega== |
||
5S rRNA seondub prokarüootidel ribosomaalsete valkudega L5, L18 ja L25. Eukarüootidel seondub 5S rRNA ainult [[Ribosomaalne valk L5|ribosomaalse valgu L5-ga]].<ref name="pmid11258942" |
5S rRNA seondub prokarüootidel ribosomaalsete valkudega L5, L18 ja L25. Eukarüootidel seondub 5S rRNA ainult [[Ribosomaalne valk L5|ribosomaalse valgu L5-ga]].<ref name="pmid11258942" /> |
||
==Avastamine== |
==Avastamine== |
||
5S ribosomaalse RNA esmaleidjate sekka kuulub [[Artur Lind]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikust Ülikoolist]].<ref |
5S ribosomaalse RNA esmaleidjate sekka kuulub [[Artur Lind]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikust Ülikoolist]].<ref name="AdOnI" /> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited |
{{viited|allikad= |
||
<ref name="pmid10756104">{{cite journal |author=Mueller F, Sommer I, Baranov P, Matadeen R, Stoldt M, Wöhnert J, Görlach M, van Heel M, Brimacombe R |title=The 3D arrangement of the 23 S and 5 S rRNA in the Escherichia coli 50 S ribosomal subunit based on a cryo-electron microscopic reconstruction at 7.5 A resolution. |journal=J Mol Biol |volume=298 |issue=1 |pages=35–59 |year=2000 |pmid=10756104 |doi=10.1006/jmbi.2000.3635}}</ref> |
|||
<ref name="pmid16713583">{{cite journal |author=Mitra K, Schaffitzel C, Fabiola F, Chapman MS, Ban N, Frank J |title=Elongation arrest by SecM via a cascade of ribosomal RNA rearrangements. |journal=Mol Cell |volume=22 |issue=4 |pages=533–43 |year=2006 |pmid=16713583 |doi=10.1016/j.molcel.2006.05.003}}</ref> |
|||
<ref name="pmid11752286">{{cite journal |author=Szymanski M, Barciszewska MZ, Erdmann VA, Barciszewski J |title=5S Ribosomal RNA Database |journal=Nucleic Acids Res. |volume=30 |issue=1 |pages=176–8 |date=jaanuar 2002 |pmid=11752286 |pmc=99124 |doi= 10.1093/nar/30.1.176|url=}}</ref> |
|||
<ref name="Searles_2000">{{cite journal | last = Searles | first = MA |author2=Lu D|author3=Klug A | year = 2000 | title = The role of the central zinc fingers of transcription factor IIIA in binding to 5 S RNA | journal = J Mol Biol | volume = 301 | pages = 47–60 | pmid = 10926492 | doi = 10.1006/jmbi.2000.3946 | issue = 1}}</ref> |
|||
<ref name="Pelham_1980">{{cite journal | last = Pelham | first = HRB |author2= Brown DD | year = 1980 | title = A specific transcription factor that can bind either the 5S RNA gene or 5S RNA | journal = Proc. Natl. Acad. Sci. USA | volume = 77 | pages = 4170–4174 | pmid = 7001457 | doi = 10.1073/pnas.77.7.4170 | issue = 7 | pmc = 349792}}</ref> |
|||
<ref name="pmid11258942">{{cite journal |author=Moore PB |title=The ribosome at atomic resolution |journal=Biochemistry |volume=40 |issue=11 |pages=3243–50 |date=märts 2001 |pmid=11258942 |doi= |url=}}</ref> |
|||
<ref name="AdOnI">[[Margus Maidla]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ruum-kus-sundis-eesti-molekulaarbioloogia/ "Ruum, kus sündis Eesti molekulaarbioloogia"] Sirp, 14. oktoober 2016</ref> |
|||
}} |
|||
[[Kategooria:RNA]] |
[[Kategooria:RNA]] |
||
Redaktsioon: 8. mai 2018, kell 11:19
5S ribosomaalne RNA (5S rRNA) on nii prokarüootide (50S) kui ka eukarüootide (60S) suurte ribosomaalsete alaühikute komponent. 5S rRNA on ligikaudu 120 nukleotiidi pikk, mis on küllaltki lühike võrreldes teiste ribosomaalsete RNA-dega. 5S rRNA-d ei leidu seente mitokondriaalsetes ribosoomides.[3]
Eukarüootset 5S rRNA-d sünteesib RNA polümeraas III, samas kui enamik teisi eukaroüootseid rRNA-sid toodetakse 45S prekursorilt, mida transkribeerib RNA polümeraas I. On näidatud, et Xenopus'e ootsüütidel üheksa tsink-sõrmelise transkriptsiooni faktori TFIIIA sõrmed 4–7 võivad seonduda 5S RNA tsentraalse piirkonnaga.[4] Seondumine 5S rRNA ja TFIIIA vahele aitab nii represseerida edasist 5S RNA geeni transkriptsioon kui ka stabiliseerida 5S RNA transkripti nii kaua kui seda on vaja ribosoomi moodustumisel.[5]
Interaktsioonid valkudega
5S rRNA seondub prokarüootidel ribosomaalsete valkudega L5, L18 ja L25. Eukarüootidel seondub 5S rRNA ainult ribosomaalse valgu L5-ga.[6]
Avastamine
5S ribosomaalse RNA esmaleidjate sekka kuulub Artur Lind Tartu Riiklikust Ülikoolist.[7]
Viited
- ↑ Mueller F, Sommer I, Baranov P, Matadeen R, Stoldt M, Wöhnert J, Görlach M, van Heel M, Brimacombe R (2000). "The 3D arrangement of the 23 S and 5 S rRNA in the Escherichia coli 50 S ribosomal subunit based on a cryo-electron microscopic reconstruction at 7.5 A resolution". J Mol Biol. 298 (1): 35–59. DOI:10.1006/jmbi.2000.3635. PMID 10756104.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Mitra K, Schaffitzel C, Fabiola F, Chapman MS, Ban N, Frank J (2006). "Elongation arrest by SecM via a cascade of ribosomal RNA rearrangements". Mol Cell. 22 (4): 533–43. DOI:10.1016/j.molcel.2006.05.003. PMID 16713583.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Szymanski M, Barciszewska MZ, Erdmann VA, Barciszewski J (jaanuar 2002). "5S Ribosomal RNA Database". Nucleic Acids Res. 30 (1): 176–8. DOI:10.1093/nar/30.1.176. PMC 99124. PMID 11752286.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Searles, MA; Lu D; Klug A (2000). "The role of the central zinc fingers of transcription factor IIIA in binding to 5 S RNA". J Mol Biol. 301 (1): 47–60. DOI:10.1006/jmbi.2000.3946. PMID 10926492.
- ↑ Pelham, HRB; Brown DD (1980). "A specific transcription factor that can bind either the 5S RNA gene or 5S RNA". Proc. Natl. Acad. Sci. USA. 77 (7): 4170–4174. DOI:10.1073/pnas.77.7.4170. PMC 349792. PMID 7001457.
- ↑ Moore PB (märts 2001). "The ribosome at atomic resolution". Biochemistry. 40 (11): 3243–50. PMID 11258942.
- ↑ Margus Maidla: "Ruum, kus sündis Eesti molekulaarbioloogia" Sirp, 14. oktoober 2016