Johan Borgen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. mai 2018, kell 01:27

Johan Collett Müller Borgen (28. aprill 1902 Kristiania – 16. oktoober 1979) oli Norra kirjanik, ajakirjanik, esseist, näitekirjanik ja kriitik.

Borgeni karjäär algas lühijuttude kirjutajana 1920ndatel. Ta jätkas eksperimentaalsete novellide kirjutamist ning temast sai üks 20. sajandi olulisimaid Norra kirjanikke. Erilist edu saavutas ta oma tekstides laste ja noorte inimeste portreteerimisega ning kaasaegse ühiskonna eksistentsiaalsete probleemide käsitlemisega. Kuigi tema tekstid käsitlesid noorte inimeste poolt toime pandud kohutavaid tegusid, hoidus Borgen moraalitsemisest.

Tema esimene raamat "Mot morket" oli lühijuttude kogumik ja ilmus aastal 1925. Raamat ei saavutanud erilist edu. Järgmistel aastatel reisis Borgen mööda Euroopat. Järgmises raamatus "Når alt kommer til alt" kirjeldati keskealise intellektuaali probleeme, skandinaavlastele omast viisakust ja endassesulgumist. Raamatu peategelane tegutses ka tema näidendis "Mens vi venter" (1938), mis saavutas arvestatava edu. Selles jätkus isolatsiooni jäämise hirmu ja igapäevaelu eest põgenemise temaatika.^[1]

Pseudonüümi Mumle Gåsegg all (pärit Peter Asbjørnseni rahvajuttudest) kirjutas ta sarkastilisi ja teravmeelseid kolumne ajalahele Dagbladet, eriti II maailmasõja ajal. Tema artiklid olid iroonilised ning alandasid natsismi ja natsivalitsust – sellega jätkas Borgen üsna pikalt, kuni ta isik paljastati. Lõpuks ta vangistati ning viidi Grini vangilaagrisse.

Aastatel 1954–1959 oli Borgen kirjandusajakirja Vinduet ("Aken") toimetaja.

Borgeni tuntuim töö on romaan "Väikelord" (Lillelord) (1955).

Looming

Teoseid

"Mot mørket" (1925)
"Når alt kommer til alt" (1934)
"Barnesinn" (1937)
"Mens vi venter" (1938)
"Ingen sommer" (1944)
"Hvetebrødsdager" (1948; eesti keeles "Mesinädalad")
"Noveller om kjærlighet" (1952)
"Lillelord" (1955; eesti keeles "Väikelord")
"De mørke kilder" (1956)
"Vi har ham nå" (1957)
"Jeg" (1959; eesti keeles "Mina")
"Noveller i utvalg" (1961)
"Frigjøringsdag" (1963)
"Blåtind" (1964)
"Nye noveller" (1965)
"Den røde tåken" (1967)
"Nye noveller" (1967)
"Traer alene i skogen" (1969)
"Min arm, min tarm" (1972)
"Eksempler" (1974)
"I dette rom" (1975)

Eesti keeles ilmunud teosed

Raamatud

"Mesinädalad" (novellikogu), tõlkinud Henrik Sepamaa, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Loomingu Raamatukogu 1964, nr 9
"Mina" (romaan), tõlkinud Elvi Lumet, Eesti Raamat, 1971
"Väikelord" (romaan), tõlkinud ja järelsõna: Sigrid Kangur, Eesti Raamat, 1992

Üksikud novellid

"Nummermannid" – Noorus 1972, nr 8
"Kuslapuu" – antoloogias "Norra novell", Eesti Raamat, 1976
"Öö ja päev I". Tõlkinud Sigrid Kangur – valimikus "Sõna" 8. Noored tõlkijad. Koostanud Toomas Haug. Loomingu Raamatukogu 1985, nr 51/52, lk 26–35 ja järelsõna lk 91–93

Muud

Aforismialbum, kogunud Mart Vellama – Noorus 1993, nr 3, lk 6

Auhinnad

1945 Gyldendal'i sihtkapitali auhind
1955 Norra kriitikute kirjandusauhind
1965 Doblougi preemia
1965 Norra raamatumüüjate auhind (Bokhandlerprisen) "Väikelordi" eest
1967 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind

Kirjandus

Elvi Lumet, "Johan Borgeni tähtpäevaks" (70. sünnipäev) – Looming 1972, nr 5, lk 875–876; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis

Viited

↑ Johan Borgen (1902–1979)

[1] Johan Borgen (1902–1979)

[1]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Johan Collett Müller Borgen''' ([[28. aprill]] [[1902]] [[Oslo|Kristiania]] – [[16. oktoober]] [[1979]]) oli [[Norra]] [[kirjanik]], [[ajakirjanik]], esseist, näitekirjanik ja [[kriitik]].
-Borgeni karjäär algas lühijuttude kirjutajana 1920ndatel. Ta jätkas eksperimentaalsete novellide kirjutamist ning temast sai üks 20. sajandi olulisimaid Norra kirjanikke. Erilist edu saavutas ta oma tekstides laste ja noorte inimeste portreteerimisega ning kaasaegse ühiskonna eksistentaalsete probleemide käsitlemisega. Kuigi tema tekstid käsitlesid noorte inimeste poolt toime pandud kohutavaid tegusid, hoidus Borgen moraalitsemisest.
+Borgeni karjäär algas lühijuttude kirjutajana 1920ndatel. Ta jätkas eksperimentaalsete novellide kirjutamist ning temast sai üks 20. sajandi olulisimaid Norra kirjanikke. Erilist edu saavutas ta oma tekstides laste ja noorte inimeste portreteerimisega ning kaasaegse ühiskonna eksistentsiaalsete probleemide käsitlemisega. Kuigi tema tekstid käsitlesid noorte inimeste poolt toime pandud kohutavaid tegusid, hoidus Borgen moraalitsemisest.
 Tema esimene raamat "''Mot morket''" oli lühijuttude kogumik ja ilmus aastal 1925. Raamat ei saavutanud erilist edu. Järgmistel aastatel reisis Borgen mööda [[Euroopa]]t. Järgmises raamatus "''Når alt kommer til alt''" kirjeldati keskealise intellektuaali probleeme, skandinaavlastele omast viisakust ja endassesulgumist. Raamatu peategelane tegutses ka tema näidendis "''Mens vi venter''" (1938), mis saavutas arvestatava edu. Selles jätkus isolatsiooni jäämise hirmu ja igapäevaelu eest põgenemise temaatika.<ref>[http://www.kirjasto.sci.fi/borgen.htm Johan Borgen (1902–1979)]</ref>
@@ 47. rida: / 47. rida: @@
 * "Kuslapuu" – antoloogias "Norra novell", Eesti Raamat, [[1976]]
 * "Öö ja päev I". Tõlkinud Sigrid Kangur – valimikus "Sõna" 8. Noored tõlkijad. Koostanud [[Toomas Haug]]. Loomingu Raamatukogu [[1985]], nr 51/52, lk 26–35 ja järelsõna lk 91–93
+==== Muud ====
+* Aforismialbum, kogunud [[Mart Vellama]] – Noorus [[1993]], nr 3, lk 6
 ==Auhinnad==
@@ 55. rida: / 58. rida: @@
 *[[1965]] Norra raamatumüüjate auhind (''Bokhandlerprisen'') "Väikelordi" eest
 *[[1967]] [[Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind]]
+== Kirjandus ==
+* [[Elvi Lumet]], "Johan Borgeni tähtpäevaks" (70. sünnipäev) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1972]], nr 5, lk 875–876; [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/8433 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
 ==Viited==