Progressiivne rokk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Progressivsel rokil oli tihe seos samal ajal välja kujunenud [[hard rock]]<nowiki/>iga ([[Cream]], [[Deep Purple]], [[Black Sabbath]] jt.). |
Progressivsel rokil oli tihe seos samal ajal välja kujunenud [[hard rock]]<nowiki/>iga ([[Cream]], [[Deep Purple]], [[Black Sabbath]] jt.). |
||
Suuna kuulsamad esindajad on algusperioodist [[Pink Floyd]], [[The Moody Blues|Moody Blues]] ja [[The Who|Who]]. Hilisemast perioodist on tuntuimad [[Genesis (ansambel)|Genesis]], [[Emerson, Lake & Palmer]] ning [[Yes]]. Aga siia liigituvad veel mitmed teised muusikud nagu [[Mike Oldfield]]. |
Suuna kuulsamad esindajad on algusperioodist [[Pink Floyd]], [[The Moody Blues|Moody Blues]] ja [[The Who|Who]]. Hilisemast perioodist on tuntuimad [[Genesis (ansambel)|Genesis]], [[Emerson, Lake & Palmer]] ning [[Yes]]. Aga siia liigituvad veel mitmed teised muusikud nagu [[Mike Oldfield]]. |
||
[[Eesti]]s on progerokki viljelenud ansamblid [[Mess (ansambel)|Mess]]<ref>Rando Tooming [http://kes-kus.ee/progeroki-esinumber-ja-tema-helilooja-rando-toomingu-kohtumine-sven-grunbergiga-kuku-klubis/ PROGEROKI ESINUMBER JA TEMA HELILOOJA: RANDO TOOMINGU KOHTUMINE SVEN GRÜNBERGIGA KUKU KLUBIS] Keskus, 29 nov 2004</ref> |
[[Eesti]]s on progerokki viljelenud ansamblid [[Mess (ansambel)|Mess]]<ref>Rando Tooming [http://kes-kus.ee/progeroki-esinumber-ja-tema-helilooja-rando-toomingu-kohtumine-sven-grunbergiga-kuku-klubis/ PROGEROKI ESINUMBER JA TEMA HELILOOJA: RANDO TOOMINGU KOHTUMINE SVEN GRÜNBERGIGA KUKU KLUBIS] Keskus, 29 nov 2004</ref>, Kaseke, [[Psycho (ansambel)|Psycho]] jt. Hilisemal perioodil on progressiivset rokki viljelenud [[Radar (ansambel)|Radar]] jt. |
||
Vaadake ka lehekülge https://en.wikipedia.org/wiki/Progressive_rock |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 6. mai 2018, kell 06:59
Progressiivne rokk (inglise progressive rock), argoos ka progerokk ehk proge, on rokkmuusika alamsuund, mis tekkis 1960. aastate teises pooles ja arenes välja 1970. aastate alguses.
Progressiivse roki baasiks oli progressiivne pop-muusika suund, tuntumate esindajatena Beach Boys, Beatles, Bob Dylan, Who jt. Nemad alustasid klahvpillide ja süntesaatorite kasutamisega virtuoossete soolode esitamiseks, millest kujunesid lugude olulised osad (Animals, Doors, Procol Harum, King Crimson jt).
Progressiivse roki viljelejad laiendasid rokkmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. Seadetesse põimiti klassikalise ja džässmuusika elemente. Seetõttu on progressiivse roki puhul kasutatud ka nimetusi art rock, sümfooniline rokk ja klassikaline rokk. Viimast ei tohi muidugi segi ajada klassikalise perioodi (1950-ndate) rock'n'rolliga.
Progressiivse roki populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel. Siis jõudsid progressivse roki albumid (LP-d) ka müügiedetabelite tippudesse.
Progressivsel rokil oli tihe seos samal ajal välja kujunenud hard rockiga (Cream, Deep Purple, Black Sabbath jt.).
Suuna kuulsamad esindajad on algusperioodist Pink Floyd, Moody Blues ja Who. Hilisemast perioodist on tuntuimad Genesis, Emerson, Lake & Palmer ning Yes. Aga siia liigituvad veel mitmed teised muusikud nagu Mike Oldfield.
Eestis on progerokki viljelenud ansamblid Mess[1], Kaseke, Psycho jt. Hilisemal perioodil on progressiivset rokki viljelenud Radar jt.
Viited
- ↑ Rando Tooming PROGEROKI ESINUMBER JA TEMA HELILOOJA: RANDO TOOMINGU KOHTUMINE SVEN GRÜNBERGIGA KUKU KLUBIS Keskus, 29 nov 2004