Kõhutuul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 217.159.151.66 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres. |
|||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
[[Kõhulahtisus]]e korral võib koos kõhutuulega [[pärasool]]est tahtmatult väljuda ka vedelat [[roe|rooja]] (kõnekeeles nimetatakse seda "varrega puuksuks").{{lisa viide}} |
[[Kõhulahtisus]]e korral võib koos kõhutuulega [[pärasool]]est tahtmatult väljuda ka vedelat [[roe|rooja]] (kõnekeeles nimetatakse seda "varrega puuksuks").{{lisa viide}} |
||
Kui sa lased autos varrega puuksu, siis, sa oled rõve piider. |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 3. mai 2018, kell 13:30
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Kõhutuul on inimese ja teiste imetajate seedimise käigus sümbiootiliste bakterite ja pärmseente tekitatud ja pärasoole kaudu väljutatavad soolegaasid.
Inimene väljutab päevas 0,5–2 liitrit gaase pärasoole kaudu. Ühe korraga eraldub neid keskmiselt 35–90 ml.
Kõhutuule koostis on väga kõikuv, kuid selle peamised komponendid on süsinikdioksiid, lämmastik, vesinik, hapnik ja metaan.
Inimese kõhutuule väljutamise viiside seas on peeretamine (heliline) ja pussutamine (helitu). Peeretamisel tekkivat kõhutuult nimetatakse peeruks.
Kõhulahtisuse korral võib koos kõhutuulega pärasoolest tahtmatult väljuda ka vedelat rooja (kõnekeeles nimetatakse seda "varrega puuksuks").[viide?]
Kui sa lased autos varrega puuksu, siis, sa oled rõve piider.
Välislingid
 |
Vikisõnastiku artikkel: peer |