Termiline energia: erinevus redaktsioonide vahel
molekulite. molekulideks |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Translational motion.gif|frame|right|Gaasiosakeste vastastikmõjuline liikumine]] |
[[Pilt:Translational motion.gif|frame|right|Gaasiosakeste vastastikmõjuline liikumine]] |
||
'''Termiline energia''' on aine [[aatom]]ite, [[molekul]] |
'''Termiline energia''' on aine [[aatom]]ite, [[molekul|molekulide]] vm [[osake]]ste [[kineetiline energia]], s.t osakeste korrapäratu liikumise [[energia]]. Termiline energia kui osa aine [[siseenergia]]st on avaldatav valemiga |
||
:<math>E_\text{th} = c \, m \, T \!,</math> |
:<math>E_\text{th} = c \, m \, T \!,</math> |
||
kus |
kus |
||
Redaktsioon: 3. mai 2018, kell 10:39
Termiline energia on aine aatomite, molekulide vm osakeste kineetiline energia, s.t osakeste korrapäratu liikumise energia. Termiline energia kui osa aine siseenergiast on avaldatav valemiga
kus
- c ‒ erisoojusmahtuvus,
- m ‒ aine mass,
- T ‒ absoluutne temperatuur.
Soojuse juurdejuhtimisel suureneb aine osakeste, nt gaasi molekulide liikumisenergia ja seega ka aine termiline energia. Termilise energia suurenemist väljendab temperatuuri tõus. Termiline energia suureneb ja väheneb koos temperatuuriga, kuid pole sellega võrdeline, sest ka erisoojusmahtuvus ise sõltub temperatuurist.
Termiline energia suureneb keemilistes protsessides (näiteks kütuse põlemisel), mehaaniliste jõudude mõjul (näiteks hõõrdumisel), elektrijuhtides elektrivoolu toimel, samuti tuumareaktsioonides. Termiline energia kandub edasi soojusena.