Ain Padrik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Teksti parandus.
P Krijavigade parandus
1. rida: 1. rida:
'''Ain Padrik''' (sündinud 27. aprillil 1947) on Eesti arhitekt.<ref name="arhliit.ee">http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/120/ </ref>
'''Ain Padrik''' (sündinud 27. aprillil 1947) on Eesti arhitekt.<ref name="arhliit.ee">http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/120/ </ref>


Padrik lõpetas 1971.aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ([[Eesti Kunstiakadeemia|ERKI]]) arhitektuuri erialal<ref name=":1" />
Padrik lõpetas 1971.aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ([[Eesti Kunstiakadeemia|ERKI]]) arhitektuuri erialal.<ref name=":1" />


Ta kuulus noorte arhitektide ja kunstnike eriala ümbermõtestamise rühmitusse Tallinna Kool, mille eesotsas olid Tiit Kaljundi, [[Vilen Künnapu]], [[Leonhard Lapin]], Avo-Himm Looveer ja [[Ülevi Eljand]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Andres Kurg, Mari Laanemets|pealkiri=Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=332}}</ref>
Ta kuulus noorte arhitektide ja kunstnike eriala ümbermõtestamise rühmitusse Tallinna Kool, mille eesotsas olid Tiit Kaljundi, [[Vilen Künnapu]], [[Leonhard Lapin]], Avo-Himm Looveer ja [[Ülevi Eljand]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Andres Kurg, Mari Laanemets|pealkiri=Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=332}}</ref>
14. rida: 14. rida:


==Looming==
==Looming==
Padriku looming 70ndatel oli väga rikas. Üheks tema silmapaistvaks maaarhitektuuri objektiks on Raikküla kolhoosi keskusehoone (1981). Postmodernistlik hoone on meisterlikult seotud lähedal asuva mõisaansambliga. Kogu hoone ulatuses leidub klaasikalisele arhitektuurile viitavaid detaile – sambaid, pilastreid ja frontoone, samas jälgib hoone tüüpelamute arhitektuuri. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=75, 375, 404}}</ref>
Padriku looming 70. aastatel oli väga rikas. Üheks tema silmapaistvaks maa-arhitektuuri objektiks on Raikküla kolhoosi keskusehoone (1981). Postmodernistlik hoone on meisterlikult seotud lähedal asuva mõisaansambliga. Kogu hoone ulatuses leidub klaasikalisele arhitektuurile viitavaid detaile – sambaid, pilastreid ja frontoone, samas jälgib hoone tüüpelamute arhitektuuri. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=75, 375, 404}}</ref>


Samal aastal võttis Padrik koos Künnapuga osa Tallinna 2. keskkooli juurdeehituse võistlusest. Postmodernistlik hoone mehise atlandiga katusenurka hoidmas tõi autoritele esimese koha. 1990. aastatel aga leiti, et hoone kasutab liigselt ressursse ning õuekülje klasslifti idee ei leidnud muinsuskaitselt toetust ning hoone jäi ehitamata.
Samal aastal võttis Padrik koos Künnapuga osa Tallinna 2. keskkooli juurdeehituse võistlusest. Postmodernistlik hoone mehise atlandiga katusenurka hoidmas tõi autoritele esimese koha. 1990. aastatel aga leiti, et hoone kasutab liigselt ressursse ning õuekülje klasslifti idee ei leidnud muinsuskaitselt toetust ning hoone jäi ehitamata.


Ka 1979. aasta Lembitu moemaja arhitektuurikonkursi võit jäi ehitamata. Hoone lõigatud nurgal oleks asetsenud hiiglaslik reklaam, mis oli nõukogude inimese jaoks midagi väga ilusat ning sümboliseeris Lääne ühiskonna õnnelikku elu.<ref name=":1" />
Ka 1979. aasta Lembitu moemaja arhitektuurikonkursi võiduprojekt jäi ehitamata. Hoone lõigatud nurgal oleks asetsenud hiiglaslik reklaam, mis oli nõukogude inimese jaoks midagi väga ilusat ning sümboliseeris Lääne ühiskonna õnnelikku elu.<ref name=":1" />


1982. aastal vaadati Eestist väljapoole ning esimene peaproov rahvusvahelistel konkurssidel tehti Parc de la Villette`i võistlusega Pariisis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vilen Künnapu ja Ain Padrik|pealkiri=Valitud töid|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=26}}</ref>
1982. aastal vaadati Eestist väljapoole ning esimene peaproov rahvusvahelistel konkurssidel tehti Parc de la Villette`i võistlusega Pariisis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vilen Künnapu ja Ain Padrik|pealkiri=Valitud töid|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=26}}</ref>


Esimese rahvusvahelise tunnustuse tõi neile ja [[Lennart Meri|Lennart Merile]] 1984. aasta Arktika Keskuse arhitektuurivõistluse eriauhind Soomes.<ref>Arctic Center Rovaniemi konkursitöö "Silverwhite". (EAM Fk 9706); Eesti Arhitektuurimuuseum</ref> Ehitise põhimahtu läbistas sümboolne Põhjanaelale suunatud viltune klaastorn. Mütoloogiline kontseptsioon saami ornamentidega oli seotud kaasaegseks vormilahenduseks. Hoone pälvis palju välismaist tähelepanu. Seda avaldati Soome arhitektuuriajakirjas “Arhitehti” ning Briti “Architectural Review” kaanel ning jõudis lõpuks ka New Yorki prestiižikale näitusele “Modern Redux”.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vilen Künnapu ja Ain Padrik|pealkiri=Valitud töid|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=8}}</ref>
Esimese rahvusvahelise tunnustuse tõi Padrikule, Künnapule ja [[Lennart Meri|Lennart Merile]] 1984. aasta Arktika Keskuse arhitektuurivõistluse eriauhind Soomes.<ref>Arctic Center Rovaniemi konkursitöö "Silverwhite". (EAM Fk 9706); Eesti Arhitektuurimuuseum</ref> Ehitise põhimahtu läbistas sümboolne Põhjanaelale suunatud viltune klaastorn. Mütoloogiline kontseptsioon saami ornamentidega oli seotud kaasaegseks vormilahenduseks. See avaldati Soome arhitektuuriajakirjas “Arhitehti” ning Briti “Architectural Review” kaanel ning jõudis lõpuks ka New Yorki prestiižikale näitusele “Modern Redux”.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vilen Künnapu ja Ain Padrik|pealkiri=Valitud töid|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=8}}</ref>


Koos [[Andres Siim|Andres Siimuga]] said nad teise koha 1988. aastal Los Angeleses West Coast Gateway konkursil, kus võisteldi maailma arhitektuuri suurnimedega.<ref>West Coast Gateway Los Angeleses, võistlustöö. EAM _ 10131 Ar 41.1.22, Eesti Arhitektuurimuuseum, <nowiki>http://www.muis.ee/museaalview/2244735</nowiki> </ref> Lähteülesandeks oli luua Los Angelese kiirtee kohale hiigelsuur kultuurikeskus. Eestlaste kavandatud hoone keskmeks oli kaks hiigeltala, mille vaheline kuristik oli täidetud mitmesuguste kommunikatsioonide ning erinevate geomeetriliste vormidega, millesse oli paigutatud hoone funktsioonid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vilen Künnapu ja Ain Padrik|pealkiri=Valitud töid|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=12}}</ref>
Koos [[Andres Siim|Andres Siimuga]] said nad teise koha 1988. aastal Los Angeleses West Coast Gateway konkursil, kus võisteldi maailma arhitektuuri suurnimedega.<ref>West Coast Gateway Los Angeleses, võistlustöö. EAM _ 10131 Ar 41.1.22, Eesti Arhitektuurimuuseum, <nowiki>http://www.muis.ee/museaalview/2244735</nowiki> </ref> Lähteülesandeks oli luua Los Angelese kiirtee kohale hiigelsuur kultuurikeskus. <ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ruudi|pealkiri=Ehitamata, visioonid uuest ühiskonnast 1986-1994|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>Eestlaste kavandatud hoone keskmeks oli kaks hiigeltala, mille vaheline kuristik oli täidetud mitmesuguste kommunikatsioonide ning erinevate geomeetriliste vormidega, millesse oli paigutatud hoone funktsioonid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vilen Künnapu ja Ain Padrik|pealkiri=Valitud töid|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=12}}</ref>


Peale Künnapu & Padrik büroo loomist valmis 1994. aastal [[Tallinna metodisti kirik|Metodisti kirik Tallinnas]] (ehitatud 2000. aastal). Multifunktsionaalse kirikuhoone ehitamine oli omas ajas märk ühiskonna suhtumise muutusest, kus liiguti äriehitistele orienteeritud kapitalismist edasi kodanikuühiskonna suhtumise poole. Skulpturaalse ning laeva meenutava hoone aktsent on koondatud sissepääsu juurde tõustes tahulise tornina kõrgusesse.
Peale Künnapu & Padrik büroo loomist valmis 1994. aastal [[Tallinna metodisti kirik|Metodisti kirik Tallinnas]] (ehitatud 2000. aastal). Multifunktsionaalse kirikuhoone ehitamine oli omas ajas märk ühiskonna suhtumise muutusest, kus liiguti äriehitistele orienteeritud kapitalismist edasi kodanikuühiskonna suhtumise poole. Skulpturaalse ning laeva meenutava hoone aktsent on koondatud sissepääsu juurde tõustes tahulise tornina kõrgusesse.


1990ndate aastate vältel lõid nad koos Künnapuga pragmaatilise hoiakuga, kuid vaimselt mõtestatud arhitektuuri teoseid suur-kontoritest eramajadeni.
1990. aastate vältel lõid nad koos Künnapuga pragmaatilise hoiakuga, kuid vaimselt mõtestatud arhitektuuri teoseid suur-kontoritest eramajadeni.


Hilisemad silmapaistvad ehitised on hotell [[Radisson Blu Sky Hotel|Radisson SAS]] (1999) ja [[Viru Keskus]] (2004) Tallinnas. [[Tigutorn]] (2008) ja [[AHHAA|AHHAA teaduskeskus]] (2013) Tartus.
Hilisemad silmapaistvad ehitised on hotell [[Radisson Blu Sky Hotel|Radisson SAS]] (1999) ja [[Viru Keskus]] (2004) Tallinnas, [[Tigutorn]] (2008) ja [[AHHAA|AHHAA teaduskeskus]] (2013) Tartus.


2008. aastal valminud Tigutorn on selge näide arhitektide äratuntavast käekirjast kasutades erikujuliste akende rütmi seestpoolt välja keerduval tornil. Hoone oli üks esimesi Tartu kõrgehitisi ning oma olekult eristub ehitis oma ümbrusest.
2008. aastal valminud Tigutorn on selge näide arhitektide äratuntavast käekirjast kasutades erikujuliste akende rütmi seestpoolt välja keerduval tornil. Hoone oli üks esimesi Tartu kõrgehitisi ning oma olekult eristub ehitis oma ümbrusest.
39. rida: 39. rida:
Lisaks on ta joogaõpetaja ning Elulille pargi eestvedaja. <ref><nowiki>http://www.lilleoru.ee/et/ain-padrik</nowiki></ref>
Lisaks on ta joogaõpetaja ning Elulille pargi eestvedaja. <ref><nowiki>http://www.lilleoru.ee/et/ain-padrik</nowiki></ref>


== Teostatud projektid: ==
== Teostatud projektid ==


* Sindi sovhoosi keskusehoone (1974)
* Sindi sovhoosi keskusehoone (1974)
* Suvila kloogal (1976)
* Suvila Kloogal (1976)
* Raikküla kolhoos keskusehoone (1981)
* Raikküla kolhoos keskusehoone (1981)
* [[Harju KEKi tehnotalituse hoone|Harju KEK]]-i hoone Keilas (1979), koos [[Rein Tomingas|Rein Tomingasega]]
* [[Harju KEKi tehnotalituse hoone|Harju KEK]]-i hoone Keilas (1979), koos [[Rein Tomingas|Rein Tomingasega]]
48. rida: 48. rida:
* Väikeelamute kvartal Vabaõhukooli tee 11, Tallinn (1997), koos Vilen Künnapuga
* Väikeelamute kvartal Vabaõhukooli tee 11, Tallinn (1997), koos Vilen Künnapuga
* Endine EVEA panga hoone, Tallinn (1998), koos Vilen Künnapuga
* Endine EVEA panga hoone, Tallinn (1998), koos Vilen Künnapuga
* Kauplus-kohvik Peterburi maanteel, Tallinn (1998)
* Kauplus-kohvik Peterburi maanteel, Jõelähtme (1998)
* Büroohoone, Pärnu mnt. 105, Tallinn (1998), koos Vilen Künnapuga
* Büroohoone, Pärnu mnt. 105, Tallinn (1998), koos Vilen Künnapuga
* Tallinna Botaanikaaia palmimaja (1999), koos Vilen Künnapuga
* Tallinna Botaanikaaia palmimaja (1999), koos Vilen Künnapuga
* Radisson SASi hotell, Tallinn (1999), koos Vilen Künnapuga
* Radisson SASi hotell, Tallinn (1999), koos Vilen Künnapuga
* Tallinna Viru keskus (2004), koos Vilen Künnapuga
* Tallinna Viru keskus (2004), koos Vilen Künnapuga
* Triumph Plaza, Tallinn (2006), koos Vilen Künnapuga
* Triumph Plaza, Narva mnt. 7, Tallinn (2006), koos Vilen Künnapuga
* Tartu Tigutorn (2008), koos Vilen Künnapuga
* Tartu Tigutorn (2008), koos Vilen Künnapuga


== Kavandatud projektid: ==
== Teostamata projektid ==


* Tallinna Reaalkooli juurdeehitus, võistlustöö I preemia (1981), koos Vilen Künnapuga
* Tallinna Reaalkooli juurdeehitus, võistlustöö I preemia (1981), koos Vilen Künnapuga
65. rida: 65. rida:
* Transformation of Tallinn, Paberivabriku ala ideeplaneering (1991), koos Vilen Künnapuga
* Transformation of Tallinn, Paberivabriku ala ideeplaneering (1991), koos Vilen Künnapuga
* Teenindusmaja rekonstrutsioon, Tallinn (1991), koos Vilen Künnapuga
* Teenindusmaja rekonstrutsioon, Tallinn (1991), koos Vilen Künnapuga
* Linnapargi planeering, Tallinn (1993), koos Vilen Künnapuga
* Tallinna linnapargi planeering (1993), koos Vilen Künnapuga
* Elukeskus (1994), koos Vilen Künnapuga
* Elukeskus (1994), koos Vilen Künnapuga
* Hansapanga Tallinna peahoone (1995), koos Vilen Künnapuga
* Hansapanga Tallinna peahoone (1995), koos Vilen Künnapuga
84. rida: 84. rida:
* http://www.sirp.ee/archive/2000/01.09.00/Kunst/kunst1-1.html
* http://www.sirp.ee/archive/2000/01.09.00/Kunst/kunst1-1.html
* http://www.kassiopeia.ee
* http://www.kassiopeia.ee
* Ingrid Ruudi, Eest Arhitektuuri museum(2015). ''Ehitamata, visioonid uuest ühiskonnast 1986-1994. Tallinn''


{{JÄRJESTA:Padrik, Ain}}
{{JÄRJESTA:Padrik, Ain}}

Redaktsioon: 2. mai 2018, kell 13:55

Ain Padrik (sündinud 27. aprillil 1947) on Eesti arhitekt.[1]

Padrik lõpetas 1971.aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) arhitektuuri erialal.[2]

Ta kuulus noorte arhitektide ja kunstnike eriala ümbermõtestamise rühmitusse Tallinna Kool, mille eesotsas olid Tiit Kaljundi, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Avo-Himm Looveer ja Ülevi Eljand.[3]

Nõukogude perioodil töötas ta kolhoosidevahelises projekteerimisinstituudis EKE Projekt.[2]

1991. aastal asutas ta arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik koos Vilen Künnapuga.[1]

Padrik on olnud õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis.[3]

Ta on Eesti Arhitektide Liidu liige.[1]

Looming

Padriku looming 70. aastatel oli väga rikas. Üheks tema silmapaistvaks maa-arhitektuuri objektiks on Raikküla kolhoosi keskusehoone (1981). Postmodernistlik hoone on meisterlikult seotud lähedal asuva mõisaansambliga. Kogu hoone ulatuses leidub klaasikalisele arhitektuurile viitavaid detaile – sambaid, pilastreid ja frontoone, samas jälgib hoone tüüpelamute arhitektuuri. [2]

Samal aastal võttis Padrik koos Künnapuga osa Tallinna 2. keskkooli juurdeehituse võistlusest. Postmodernistlik hoone mehise atlandiga katusenurka hoidmas tõi autoritele esimese koha. 1990. aastatel aga leiti, et hoone kasutab liigselt ressursse ning õuekülje klasslifti idee ei leidnud muinsuskaitselt toetust ning hoone jäi ehitamata.

Ka 1979. aasta Lembitu moemaja arhitektuurikonkursi võiduprojekt jäi ehitamata. Hoone lõigatud nurgal oleks asetsenud hiiglaslik reklaam, mis oli nõukogude inimese jaoks midagi väga ilusat ning sümboliseeris Lääne ühiskonna õnnelikku elu.[2]

1982. aastal vaadati Eestist väljapoole ning esimene peaproov rahvusvahelistel konkurssidel tehti Parc de la Villette`i võistlusega Pariisis.[4]

Esimese rahvusvahelise tunnustuse tõi Padrikule, Künnapule ja Lennart Merile 1984. aasta Arktika Keskuse arhitektuurivõistluse eriauhind Soomes.[5] Ehitise põhimahtu läbistas sümboolne Põhjanaelale suunatud viltune klaastorn. Mütoloogiline kontseptsioon saami ornamentidega oli seotud kaasaegseks vormilahenduseks. See avaldati Soome arhitektuuriajakirjas “Arhitehti” ning Briti “Architectural Review” kaanel ning jõudis lõpuks ka New Yorki prestiižikale näitusele “Modern Redux”.[6]

Koos Andres Siimuga said nad teise koha 1988. aastal Los Angeleses West Coast Gateway konkursil, kus võisteldi maailma arhitektuuri suurnimedega.[7] Lähteülesandeks oli luua Los Angelese kiirtee kohale hiigelsuur kultuurikeskus. [8]Eestlaste kavandatud hoone keskmeks oli kaks hiigeltala, mille vaheline kuristik oli täidetud mitmesuguste kommunikatsioonide ning erinevate geomeetriliste vormidega, millesse oli paigutatud hoone funktsioonid.[9]

Peale Künnapu & Padrik büroo loomist valmis 1994. aastal Metodisti kirik Tallinnas (ehitatud 2000. aastal). Multifunktsionaalse kirikuhoone ehitamine oli omas ajas märk ühiskonna suhtumise muutusest, kus liiguti äriehitistele orienteeritud kapitalismist edasi kodanikuühiskonna suhtumise poole. Skulpturaalse ning laeva meenutava hoone aktsent on koondatud sissepääsu juurde tõustes tahulise tornina kõrgusesse.

1990. aastate vältel lõid nad koos Künnapuga pragmaatilise hoiakuga, kuid vaimselt mõtestatud arhitektuuri teoseid suur-kontoritest eramajadeni.

Hilisemad silmapaistvad ehitised on hotell Radisson SAS (1999) ja Viru Keskus (2004) Tallinnas, Tigutorn (2008) ja AHHAA teaduskeskus (2013) Tartus.

2008. aastal valminud Tigutorn on selge näide arhitektide äratuntavast käekirjast kasutades erikujuliste akende rütmi seestpoolt välja keerduval tornil. Hoone oli üks esimesi Tartu kõrgehitisi ning oma olekult eristub ehitis oma ümbrusest.

Muu

Koos Ignar Fjukiga on nad välja andnud kolm numbrit Ehituskunsti (aastatel 1981-84).

Lisaks on ta joogaõpetaja ning Elulille pargi eestvedaja. [10]

Teostatud projektid

  • Sindi sovhoosi keskusehoone (1974)
  • Suvila Kloogal (1976)
  • Raikküla kolhoos keskusehoone (1981)
  • Harju KEK-i hoone Keilas (1979), koos Rein Tomingasega
  • Tallinna Metodisti kirik (1994), koos Vilen Künnapuga
  • Väikeelamute kvartal Vabaõhukooli tee 11, Tallinn (1997), koos Vilen Künnapuga
  • Endine EVEA panga hoone, Tallinn (1998), koos Vilen Künnapuga
  • Kauplus-kohvik Peterburi maanteel, Jõelähtme (1998)
  • Büroohoone, Pärnu mnt. 105, Tallinn (1998), koos Vilen Künnapuga
  • Tallinna Botaanikaaia palmimaja (1999), koos Vilen Künnapuga
  • Radisson SASi hotell, Tallinn (1999), koos Vilen Künnapuga
  • Tallinna Viru keskus (2004), koos Vilen Künnapuga
  • Triumph Plaza, Narva mnt. 7, Tallinn (2006), koos Vilen Künnapuga
  • Tartu Tigutorn (2008), koos Vilen Künnapuga

Teostamata projektid

  • Tallinna Reaalkooli juurdeehitus, võistlustöö I preemia (1981), koos Vilen Künnapuga
  • Parc de la Villette, rahvusvaheline võistlus, Pariis (1982), koos Vilen Künnapuga
  • Arktika Keskus, Rovaniemi, Soome (1984), koos Lennart Meri ja Vilen Künnapuga
  • West Coast Gateway, rahvusvaheline võistlus, Los Angeles (1988), koos Andres Siimu ja Vilen Künnapuga
  • Kevajärvi küla planeering ja arktiline maja, Soome (1991), koos Vilen Künnapuga
  • Transformation of Tallinn, Paberivabriku ala ideeplaneering (1991), koos Vilen Künnapuga
  • Teenindusmaja rekonstrutsioon, Tallinn (1991), koos Vilen Künnapuga
  • Tallinna linnapargi planeering (1993), koos Vilen Künnapuga
  • Elukeskus (1994), koos Vilen Künnapuga
  • Hansapanga Tallinna peahoone (1995), koos Vilen Künnapuga
  • Hotell “Latvija” renoveerimisprojekt Riias (1999), koos Vilen Künnapuga

Tunnustused

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/120/
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Mart Kalm (2001). Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn. Lk 75, 375, 404.
  3. ↑ 3,0 3,1 Andres Kurg, Mari Laanemets (2008). Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985. Tallinn. Lk 332.
  4. ↑ Vilen Künnapu ja Ain Padrik (1999). Valitud töid. Tallinn. Lk 26.
  5. ↑ Arctic Center Rovaniemi konkursitöö "Silverwhite". (EAM Fk 9706); Eesti Arhitektuurimuuseum
  6. ↑ Vilen Künnapu ja Ain Padrik (1999). Valitud töid. Tallinn. Lk 8.
  7. ↑ West Coast Gateway Los Angeleses, võistlustöö. EAM _ 10131 Ar 41.1.22, Eesti Arhitektuurimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2244735
  8. ↑ Ingrid Ruudi (2015). Ehitamata, visioonid uuest ühiskonnast 1986-1994. Tallinn.
  9. ↑ Vilen Künnapu ja Ain Padrik (1999). Valitud töid. Tallinn. Lk 12.
  10. ↑ http://www.lilleoru.ee/et/ain-padrik

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ain_Padrik&oldid=4985771"