Miikse: erinevus redaktsioonide vahel
Marispihle (arutelu | kaastöö) P Uus lehekülg: Meeksi ehk Miikse küla asub Meremäe vallas. Külas asub Meeksi Ristija Johannese Kirik, mis ehitati 1953.aastal. Kirik on ehitatud Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse lii... |
P {{toimeta}} + {{meremäe vald}} |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} |
|||
Meeksi ehk Miikse küla asub Meremäe vallas. |
Meeksi ehk Miikse küla asub Meremäe vallas. |
||
Külas asub Meeksi Ristija Johannese Kirik, mis ehitati 1953.aastal. Kirik on ehitatud Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Ehitati öösiti ja ime on see et ehitajad pääsesid tagakiusamisest. |
Külas asub Meeksi Ristija Johannese Kirik, mis ehitati 1953.aastal. Kirik on ehitatud Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Ehitati öösiti ja ime on see et ehitajad pääsesid tagakiusamisest. |
||
Meeksi kiriku suurim ja tuntuim peetav püha on Vana jaanipäev 07. juulil. Kirikupühade ajal tulevad kõik selle kandiga seotud inimesed koju, et hommikupoolikul olla kirikus. Toimub ka ristikäik ümber kiriku. Peale kirikut ollakse omaste haudadel, kuhu võetakse kaasa ka sööki ja jooki. Meeksi kirikust teisel pool (paremal) teed, Meeksi oja teisel kaldal asub Jaanikivi ehk ohvrikivi. Kivil olevat omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisniku karjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi : loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid oma pärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid, hoitakse haiget kätt või jalga kivi juures. Kivil süüdatakse küünal. Samuti Miikse oja veel usutakse olevat ravitoimet, selle veega pestakse silmi, jalgu, käsi, vette visatakse annetuseks münte. Arvatavasti tähistab kivi muistset matmispaika. |
Meeksi kiriku suurim ja tuntuim peetav püha on Vana jaanipäev 07. juulil. Kirikupühade ajal tulevad kõik selle kandiga seotud inimesed koju, et hommikupoolikul olla kirikus. Toimub ka ristikäik ümber kiriku. Peale kirikut ollakse omaste haudadel, kuhu võetakse kaasa ka sööki ja jooki. Meeksi kirikust teisel pool (paremal) teed, Meeksi oja teisel kaldal asub Jaanikivi ehk ohvrikivi. Kivil olevat omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisniku karjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi : loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid oma pärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid, hoitakse haiget kätt või jalga kivi juures. Kivil süüdatakse küünal. Samuti Miikse oja veel usutakse olevat ravitoimet, selle veega pestakse silmi, jalgu, käsi, vette visatakse annetuseks münte. Arvatavasti tähistab kivi muistset matmispaika. |
||
{{Meremäe vald}} |
|||
Redaktsioon: 26. jaanuar 2007, kell 21:30
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Meeksi ehk Miikse küla asub Meremäe vallas. Külas asub Meeksi Ristija Johannese Kirik, mis ehitati 1953.aastal. Kirik on ehitatud Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Ehitati öösiti ja ime on see et ehitajad pääsesid tagakiusamisest. Meeksi kiriku suurim ja tuntuim peetav püha on Vana jaanipäev 07. juulil. Kirikupühade ajal tulevad kõik selle kandiga seotud inimesed koju, et hommikupoolikul olla kirikus. Toimub ka ristikäik ümber kiriku. Peale kirikut ollakse omaste haudadel, kuhu võetakse kaasa ka sööki ja jooki. Meeksi kirikust teisel pool (paremal) teed, Meeksi oja teisel kaldal asub Jaanikivi ehk ohvrikivi. Kivil olevat omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisniku karjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi : loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid oma pärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid, hoitakse haiget kätt või jalga kivi juures. Kivil süüdatakse küünal. Samuti Miikse oja veel usutakse olevat ravitoimet, selle veega pestakse silmi, jalgu, käsi, vette visatakse annetuseks münte. Arvatavasti tähistab kivi muistset matmispaika.
Külad: Ala-Tsumba | Antkruva | Ermakova | Helbi | Hilana | Hilläkeste | Holdi | Härmä | Ignasõ | Jaanimäe | Juusa | Jõksi | Kalatsova | Kangavitsa | Karamsina | Kasakova | Kastamara | Keerba | Kiiova | Kiislova | Kiksova | Kitsõ | Klistina | Korski | Kuigõ | Kuksina | Kusnetsova | Kõõru | Küllätüvä | Lepä | Lindsi | Lutja | Maaslova | Marinova | Martsina | Masluva | Melso | Merekülä | Meremäe | Miikse | Miku | Navikõ | Obinitsa | Olehkova | Ostrova | Paklova | Palandõ | Palo | Paloveere | Pelsi | Pliia | Poksa | Polovina | Puista | Raotu | Rokina | Ruutsi | Seretsüvä | Serga | Sirgova | Sulbi | Talka | Tedre | Tepia | Tessova | Teterüvä | Tiirhanna | Tiklasõ | Tobrova | Treiali | Triginä | Tsergondõ | Tsirgu | Tsumba | Tuplova | Tuulova | Tääglova | Ulaskova | Uusvada | Vaaksaarõ | Vasla | Veretinä | Vinski | Viro | Võmmorski | Väiko-Härmä | Väiko-Serga