Raadio-Elektroonika Tehas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas Saksa firma [[Telefunken]] kasutusse, ja nimeks pandi ''Funktechnische Fabrik Reval''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste nõudmiste tarbeks. |
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas Saksa firma [[Telefunken]] kasutusse, ja nimeks pandi ''Funktechnische Fabrik Reval''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste nõudmiste tarbeks. |
||
Pärast sõda suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist pöördus tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nimetuse all Punane RET. Tehase toodangu profiili muudeti aga NSVL vajadustele vastavalt oluliselt. Põhilisteks toodeteks said [[elektroonsed mõõteriistad]], peamiselt voltmeetrid ja oom-meetrid. Selle "sõjatoodangu" kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel "[[Estonia-2]]" sai [[maailmanäitus]]<nowiki/>el |
Pärast sõda suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist pöördus tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nimetuse all Punane RET. Tehase toodangu profiili muudeti aga NSVL vajadustele vastavalt oluliselt. Põhilisteks toodeteks said [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonsed mõõteriistad]], peamiselt [[Voltmeeter|voltmeetrid]] ja [[Oommeeter|oom-meetrid]]. Selle "sõjatoodangu" kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel "[[Estonia-2]]" sai Brüsselis toimunud [[maailmanäitus]]<nowiki/>el Expo-1958 kuldmedali, arvatavalt peamiselt hea helikõla pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja pseudostereofoonilist efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teel. Seda vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelsete [[AS Are]] raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka arvatavasti maailmanäitust külastanud [[Endel Are]]). |
||
Tehase uus suur tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast veelgi suurema Jõe tänava tootmishoone ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele. |
Tehase uus suur tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast veelgi suurema Jõe tänava tootmishoone ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele. |
||
| 19. rida: | 21. rida: | ||
1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. Tehase töötajate arv oli siis umbes 3000. |
1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. Tehase töötajate arv oli siis umbes 3000. |
||
Sellel perioodil oli tehas üle kogu NSVL tuntud kõrgema klassi [[Stereofooniline|stereofooniliste]] [[radioola]]<nowiki/>de "Estonia" tootjana<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Ilmselt oli Punane RET ka NSVL esimene [[CD- |
Sellel perioodil oli tehas üle kogu NSVL tuntud kõrgema klassi [[Stereofooniline|stereofooniliste]] [[radioola]]<nowiki/>de "Estonia" tootjana<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Ilmselt oli Punane RET ka NSVL esimene [[CD-plaadimängija]]<nowiki/>te tootja. |
||
1992. aastal korraldati ettevõte ümber [[riiklik aktsiaselts|riiklikuks aktsiaseltsiks]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Kuid juba 1993. aastal lõpetas ettevõte majanduslikel põhjustel tegevuse<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. |
1992. aastal korraldati ettevõte ümber [[riiklik aktsiaselts|riiklikuks aktsiaseltsiks]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Kuid juba 1993. aastal lõpetas ettevõte majanduslikel põhjustel tegevuse<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. |
||
Redaktsioon: 28. aprill 2018, kell 03:00
Raadio-Elektroonika Tehas (lühend: RET) oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud raadiotehas[1].
Ettevõte, OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal, tegevusaladena raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine ning ettevõtte tootmishoone asus 1938. aastast kolmekorruselises kivimajas Villem Reimani tänav 9 Tallinna kesklinnas. Ettevõtte direktor oli Hans Wõrk, juhatusse kuulusid Hans Wõrk, Friedrich Olbrei, Julius Anton, Karl Reinmann ja Reinhold Saving.
Ettevõte valmistas mähised, induktiivpoole, transformaatoreid, valjuhääldeid, lambipesi jm raadio- ja elektritarvete osi. Eritellimisel ehitas RET kappraadioid, võimendajaid, kooliraadiote seadmeid, raadiojaamade saatejaamu (sõjaväele, laevadele jne), heliülekande seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja paispoole (peamiselt Riigi Ringhäälingule), vibraator-anoode patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, kantavaid ja statsionaarseid telegraafi- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1940. aastal töötas RET-is 250 töötajat.
Aastal 1940 tehas natsionaliseeriti, 1940. aasta novembris liideti RET-iga Tartu Telefonivabriku raadio-osakond, järgmise aasta jaanuaris elektrotehnika tehas Are. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 3. märtsist 1941 nimetati tehas „vastu tulles käitise töötajate üksmeelsele soovile“ ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai Raadiotehas Raadio-Pioneer ja hiljem Punane RET[1].
Teise maailmasõja alguses evakueeriti väärtuslikum osa tehase sisseseadest ja spetsialistidest Omski oblastisse, kus tegeleti tankiraadiote väljatöötamise ja tootmisega. Seal välja töötatud tankiraadiod osutusid side ulatuse poolest ühtedeks maailma parimateks sel ajal.
Saksa okupatsiooni ajal läks tehas Saksa firma Telefunken kasutusse, ja nimeks pandi Funktechnische Fabrik Reval. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa Kriegsmarine sõjaliste nõudmiste tarbeks.
Pärast sõda suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist pöördus tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nimetuse all Punane RET. Tehase toodangu profiili muudeti aga NSVL vajadustele vastavalt oluliselt. Põhilisteks toodeteks said elektroonsed mõõteriistad, peamiselt voltmeetrid ja oom-meetrid. Selle "sõjatoodangu" kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel "Estonia-2" sai Brüsselis toimunud maailmanäitusel Expo-1958 kuldmedali, arvatavalt peamiselt hea helikõla pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja pseudostereofoonilist efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teel. Seda vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelsete AS Are raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka arvatavasti maailmanäitust külastanud Endel Are).
Tehase uus suur tootmishoone avati Narva maantee ääres 1960. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast veelgi suurema Jõe tänava tootmishoone ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele.
Tehasest sai Tallinna Tootmiskoondise RET põhiline osa selle moodustamisel 1970. aasta paiku. Koondisesse kuulusid veel Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo (TREKB) ja Jõhvi tsehh. kus alguses toodeti RET'i valjuhääldeid, hiljem aga transformaatorid ja teisi elektromehhaanilisi komponente.
1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. Tehase töötajate arv oli siis umbes 3000.
Sellel perioodil oli tehas üle kogu NSVL tuntud kõrgema klassi stereofooniliste radioolade "Estonia" tootjana[1]. Ilmselt oli Punane RET ka NSVL esimene CD-plaadimängijate tootja.
1992. aastal korraldati ettevõte ümber riiklikuks aktsiaseltsiks[1]. Kuid juba 1993. aastal lõpetas ettevõte majanduslikel põhjustel tegevuse[1].
Pärast ettevõtte tegevuse lõppu kolisid tehase kvartali Narva maantee 11 renoveeritud hoonetesse Eesti Ekspress ja Eesti Maapank. Hiljem asus ühes hoones Hüvitusfond. Tehase Narva maantee ääres paiknev peahoone ehitati ümber pangamajaks. Esmalt paiknes seal Forex Pank, seejärel Optiva Pank, siis Sampo Pank, kuni selle omandas Danske Bank.
Peterburi tee tootmishoonet hakkas kasutama Soome ettevõte "Elcotec", kelle mobiiltelefonide toodang andis suure osa Eesti ekspordist. Hiljem lisandus selle kasutajaks Rootsi ettevõte Ericsson, kellest Elcotec'i lahkumise järel sai hoone ainukasutaja, toodanguks mobiiltelefoniside tugijaamad.