Dispersioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata [[Dispersioon (füüsika)]]; dispersioonist hüdrogeoloogias vaata [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]]}} |
{{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata [[Dispersioon (füüsika)]]; dispersioonist hüdrogeoloogias vaata [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]]}} |
||
'''Dispersioon''' on [[juhuslik suurus|juhusliku suuruse]] varieeruvuse [[mõõt]], ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. |
'''Dispersioon''' on [[juhuslik suurus|juhusliku suuruse]] varieeruvuse [[mõõt]], ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias (nt kümnekordsel täringuviskel) on kõigi katsete tulemus sama (nt 2 silma), siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. |
||
== Matemaatiline definitsioon == |
== Matemaatiline definitsioon == |
Viimane redaktsioon: 27. aprill 2018, kell 19:02
See artikkel räägib matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata Dispersioon (füüsika); dispersioonist hüdrogeoloogias vaata Dispersioon (hüdrogeoloogia) |
Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias (nt kümnekordsel täringuviskel) on kõigi katsete tulemus sama (nt 2 silma), siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.
Matemaatiline definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Olgu juhusliku suuruse keskväärtus, siis suuruse dispersioon on defineeritud kui selle suuruse ja tema keskväärtuse vahe ruudu keskväärtusena:
- ,
kus . Sageli, eriti ingliskeelses kirjanduses, tähistatakse dispersiooni ka või .