Anoreksia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 193.40.58.115 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pietadè.
Teksti lisamine
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| räägib ''anorexia nervosa''<nowiki>'st</nowiki> ehk neurogeensest isutusest; anoreksia ehk isutuse kohta üldse vaata artiklit [[Isutus]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Anorexia Nervosa]]}}
{{See artikkel| räägib ''anorexia nervosa''<nowiki>'st</nowiki> ehk neurogeensest isutusest; anoreksia ehk isutuse kohta üldse vaata artiklit [[Isutus]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Anorexia Nervosa]]}}
'''Anoreksia''' (teaduslik nimetus ''neurogeenne isutus'', [[ladina keel]]es ''anorexia nervosa'') on [[psüühikahäire]] ([[Söömishäired|söömishäire]]), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab [[kehamassiindeks]] olema 17,5 või väiksem.
'''Anoreksia'''  (ladina keeles ''anorexia nervosa'') on [[Söömishäired|söömishäire]], mida iseloomustab liiga madal kehakaal. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaana Suokas, Aila Rissainen|pealkiri=Psühhiaatria|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=Kirjastus Medicina|lehekülg=243-248|artikkel=Söömishäired}}</ref>


Kaalu hoitakse kontrolli all nälgimise, liigse trenni või toidu väljutamisega. Umbes pooltel haigestunutest võib esineda ajutiselt liigsöömist, tahtlikku oksendamist või lahtistite kasutamist. Domineerivaks on hirm paksuks minemise ees, eesmärgiks seatud kehakaal võib tihtipeale alaneda koos kõhnumisega. Anoreksiat põdevad inimesed võivad eitada alatoitumisest põhjustatud väsimust. Sageli varjab anoreksia all kannatav inimene riietuse abil oma kõhnust. Ta võib õigustada oma käitumist, põhjendades seda tervisliku dieediga. <ref name=":0" />
Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga.


== Sümptomid ==
Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid.
Anoreksia sümptomiteks on naistel [[kehamassiindeks]] alla 17.5 ja meestel alla 19. Anoreksiat põdeval inimesel on isegi alakaalulisena kartus kaalus juurde võtta või rasvuda. Anoreksia all kannatavatel inimestel esineb kehatajuhäire, mis hõlmab endas oma alakaalulise eitamist. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Anna-Keski Rahkonen, Charpentier Pia, Viljanen Riikka|pealkiri=Söömishäired. Juhised lähedastele|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Kirjastus Medicina|lehekülg=12-53}}</ref>


Anoreksiaga kaasneb kõige enam meeleolu langust, ärrituvust, suurenenud rahutust ja ängistust ning erinevaid toiduga seotud sundmõtteid või rituaale. Osal anoreksia all kannatavatest inimestest võib esineda impulsside kontrollimise häireid. Haiguse juurde võib kuuluda ka enesehävituslik käitumine. <ref name=":1" />
Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired [[hormonaalne süsteem|hormonaalse süsteemi]] töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud [[esmased funktsioonid]]. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis keerulisel kujul vajab [[hospitaliseerimine|hospitaliseerimist]].

Kui organism saab toitu liiga vähe, läheb ta nii-öelda säästurežiimile. Selle sümptomiteks võivad olla pidev külmatunne, aeglane pulss, madal vererõhk, kuiv nahk, juuste väljalangemine ja mao aeglustunud tühjenemine. Alatoituval inimesel hakkab vähenema lihasmass, sest organism hakkab seda kasutama toiduks. Anoreksia tagajärjed võivad olla kasvu häirumine ja luustikukahjustused. Vedeliku- ja soolatasakaaluhäired võivad põhjustada südamerütmihäireid, mis võivad olla eluohtlikud. Enamik kehalisi sümptomeid kaob koos söömishäire paranemisega, kuid on ka kehalisi järelmõjusid, näiteks muutused luustikus, mis ei kao. <ref name=":1" /> Naistel võib alatoitumise tagajärjel esineda [[amenorröa]] ehk menstruatsioonide puudumine pika aja vältel. Normaalne menstruatsioonitsükkel taastub tavaliselt normaalkaalu saavutades. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Suzanne Abraham|pealkiri=Eating disorders|aasta=2008|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=93-105}}</ref>

Osad anoreksiat põdevad inimesed väldivad söömisega seotud situatsioone. Söömist võidakse ka vältida leides vabandusi, miks mitte süüa. Söömine muutub kinnisideeks ning kannatada võivad suhted pere ja sõpradega. Lisaks söömise piiramisele võidakse kaalu kontrolli all hoida ka liigse treenimisega, millest võib kujuneda häire omaette. <ref name=":2" />

Meeste hulgas on anoreksia vähem esinenud. Meeste puhul on rohkem levinud liigne treenimine. Meestel algab anoreksia tavaliselt hilisemas eas kui naiste seas. <ref name=":2" />

== Haiguse kulg ==

=== Soodustavad tegurid ===
Perfektsionistlik isiksus võib olla üks soodustav tegur. Kaalu kontrollimine ja kõhnus muutub enesehinnangu ja eneseväärikuse aluseks. Psühholoogilised traumad võivad soodustada anoreksia kujunemist. [[Depressioon]] võib mõnikord eelneda anoreksiale. <ref name=":0" />

Maailmas valitsev kõhnuse ideaal võib samuti mängida rolli anoreksia tekkimisel. Anoreksia vallandavaks teguriks võivad ka olla teiste poolt tehtud märkused kaalu või välimuse kohta. Anoreksia saab tihtipeale alguse kõhnumisest, mille eesmärgiks on suurendada eneseväärikust ning omada oma elu üle suuremat kontrolli. Anoreksiat põdev inimene võib arvata, et kõhnumisega saab ta lahendada kõik probleemid oma elus. <ref name=":0" />

Kuna pidev näljaseisund kutsub kehas esile nii psüühilisi kui ka füüsilisi muutusi, võivad need süvendada söömishäire sümptomeid ja neid säilitada. Nendeks muutusteks võivad olla näiteks depressioon ja söögiga seotud sundmõtted. <ref name=":0" />

=== Haiguse algus ===
Söömishäire algus on tihtipeale varjatud. Kõhnumine, kaalu vaheldumine või söömisharjumuste muutumine on ainsad kõrvalseisjale märgatavad söömishäire sümptomid. Muutuseid ei pruugita üldse tähele panna, kuna need tekkivad tasahilju. Lähedased märkavad anoreksiat tihtipeale alles siis, kui on toimunud märgatav kaalulangus. Lisaks söömise jälgimisele võib kaasneda ka aktiivne treening. Selle tagajärjel muutub nauditavast treeningust sundtegevus. <ref name=":1" />

=== Anoreksia ja teised vaimse tervise häired ===
Anoreksiahaigetel on suurem soodumus esineda ka teisi vaimse tervise häireid, eriti ärevushäireid ja rasket depressiooni. 25-85% anoreksiat põdevatest inimestest kannatab oma elu jooksul ka raske depressiooni all. Seda võib pidada alatoitumise tagajärjeks. Toitumisharjumuste paranedes paraneb ka sageli meeleolu. Sundhäire on kõige tavalisem anoreksiahaigete ärevushäire, mis võib esineda 11-83 protsendil haigetest. Isiksusehäireid arvatakse olevat anoreksiahaigetel esinevat harva. <ref name=":0" />


== Ravi ==
== Ravi ==
Enamus anoreksiat põdevaid inimesi paraneb ravi korral ühe kuni viie aastaga. Tagasilangemine haigusesse on kõige tõenäolisem esimesel aastal peale tervenemist. <ref name=":2" /> Tervenemisvõimalused on seda suuremad, mida varem raviga alustatakse. <ref name=":1" />
{{Ravi}}

Anoreksia ravi on keeruline ja pikaajaline. Ravi eesmärgiks on söömiskäitumise normaliseerimine ja alatoitumisest ülesaamine. Ravi alustamine on sageli raske, kuna anoreksiat põdeval inimesel on hirm kaalutõusu ees. Võib tekkida hirm kaotada oma elus kogu kontroll. <ref name=":0" />

Kogu ravi vältel, kuid eriti alguses, on oluline haige enda motivatsioon paraneda. Motivatsiooni saab tõsta näiteks andes informatsiooni nälgimise tagajärgedest organismile ja tõstes esile paranemise eeliseid. Psühholoogiliste probleemide lahendamisel võivad abiks olla erinevad [[Psühhoteraapia|psühhoteraapiad]]. <ref name=":0" /> Ravitulemuste avaldumiseks on vaja kannatust, kuna esimeste nädalate või isegi kuude jooksul ei pruugi ravitulemusi näha olla. <ref name=":1" />

Dieet peaks olema vaheldusrikas. Energiavajadus hinnatakse individuaalselt. Ravi alguses on see keskmiselt 1500-2000 kcal ööpäevas. Spetsiaalseid energiarikkaid toidusegusid võidakse kasutada energia saamise kergendamiseks. Ravi jooksul õpitakse ise oma söömise eest vastutama ning õigel viisil sööma. <ref name=":0" />

Osa haigeid ei ole võimelised ise oma söömiskäitumist tervislikumaks muutma. Sellisel juhul tasub kaaluda haiglaravi võimalusega. <ref name=":1" /> Ravi kulgu tuleb jälgida kaaludes regulaarselt. Raskematel juhtudel võib vajalikuks osutuda statsionaarne haiglaravi. Haiglaravilt ambulatoorsele ravile siirdumine toimub järk-järgult. <ref name=":0" />

Meeleoluravimite abi anoreksia algstaadiumis ega ka hilisemas ravis ei ole täheldatud. <ref name=":1" />


<references />
Anoreksiat ravitakse [[antidepressant]]ide ning [[psühhoteraapia]]ga.


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
17. rida: 49. rida:


[[Kategooria:Söömishäired]]
[[Kategooria:Söömishäired]]
[[Kategooria:Psühhiaatria]]

Redaktsioon: 26. aprill 2018, kell 18:46

 See artikkel räägib anorexia nervosa'st ehk neurogeensest isutusest; anoreksia ehk isutuse kohta üldse vaata artiklit Isutus; ansambli kohta vaata artiklit Anorexia Nervosa

Anoreksia  (ladina keeles anorexia nervosa) on söömishäire, mida iseloomustab liiga madal kehakaal. [1]

Kaalu hoitakse kontrolli all nälgimise, liigse trenni või toidu väljutamisega. Umbes pooltel haigestunutest võib esineda ajutiselt liigsöömist, tahtlikku oksendamist või lahtistite kasutamist. Domineerivaks on hirm paksuks minemise ees, eesmärgiks seatud kehakaal võib tihtipeale alaneda koos kõhnumisega. Anoreksiat põdevad inimesed võivad eitada alatoitumisest põhjustatud väsimust. Sageli varjab anoreksia all kannatav inimene riietuse abil oma kõhnust. Ta võib õigustada oma käitumist, põhjendades seda tervisliku dieediga. [1]

Sümptomid

Anoreksia sümptomiteks on naistel kehamassiindeks alla 17.5 ja meestel alla 19. Anoreksiat põdeval inimesel on isegi alakaalulisena kartus kaalus juurde võtta või rasvuda. Anoreksia all kannatavatel inimestel esineb kehatajuhäire, mis hõlmab endas oma alakaalulise eitamist. [2]

Anoreksiaga kaasneb kõige enam meeleolu langust, ärrituvust, suurenenud rahutust ja ängistust ning erinevaid toiduga seotud sundmõtteid või rituaale. Osal anoreksia all kannatavatest inimestest võib esineda impulsside kontrollimise häireid. Haiguse juurde võib kuuluda ka enesehävituslik käitumine. [2]

Kui organism saab toitu liiga vähe, läheb ta nii-öelda säästurežiimile. Selle sümptomiteks võivad olla pidev külmatunne, aeglane pulss, madal vererõhk, kuiv nahk, juuste väljalangemine ja mao aeglustunud tühjenemine. Alatoituval inimesel hakkab vähenema lihasmass, sest organism hakkab seda kasutama toiduks. Anoreksia tagajärjed võivad olla kasvu häirumine ja luustikukahjustused. Vedeliku- ja soolatasakaaluhäired võivad põhjustada südamerütmihäireid, mis võivad olla eluohtlikud. Enamik kehalisi sümptomeid kaob koos söömishäire paranemisega, kuid on ka kehalisi järelmõjusid, näiteks muutused luustikus, mis ei kao. [2] Naistel võib alatoitumise tagajärjel esineda amenorröa ehk menstruatsioonide puudumine pika aja vältel. Normaalne menstruatsioonitsükkel taastub tavaliselt normaalkaalu saavutades. [3]

Osad anoreksiat põdevad inimesed väldivad söömisega seotud situatsioone. Söömist võidakse ka vältida leides vabandusi, miks mitte süüa. Söömine muutub kinnisideeks ning kannatada võivad suhted pere ja sõpradega. Lisaks söömise piiramisele võidakse kaalu kontrolli all hoida ka liigse treenimisega, millest võib kujuneda häire omaette. [3]

Meeste hulgas on anoreksia vähem esinenud. Meeste puhul on rohkem levinud liigne treenimine. Meestel algab anoreksia tavaliselt hilisemas eas kui naiste seas. [3]

Haiguse kulg

Soodustavad tegurid

Perfektsionistlik isiksus võib olla üks soodustav tegur. Kaalu kontrollimine ja kõhnus muutub enesehinnangu ja eneseväärikuse aluseks. Psühholoogilised traumad võivad soodustada anoreksia kujunemist. Depressioon võib mõnikord eelneda anoreksiale. [1]

Maailmas valitsev kõhnuse ideaal võib samuti mängida rolli anoreksia tekkimisel. Anoreksia vallandavaks teguriks võivad ka olla teiste poolt tehtud märkused kaalu või välimuse kohta. Anoreksia saab tihtipeale alguse kõhnumisest, mille eesmärgiks on suurendada eneseväärikust ning omada oma elu üle suuremat kontrolli. Anoreksiat põdev inimene võib arvata, et kõhnumisega saab ta lahendada kõik probleemid oma elus. [1]

Kuna pidev näljaseisund kutsub kehas esile nii psüühilisi kui ka füüsilisi muutusi, võivad need süvendada söömishäire sümptomeid ja neid säilitada. Nendeks muutusteks võivad olla näiteks depressioon ja söögiga seotud sundmõtted. [1]

Haiguse algus

Söömishäire algus on tihtipeale varjatud. Kõhnumine, kaalu vaheldumine või söömisharjumuste muutumine on ainsad kõrvalseisjale märgatavad söömishäire sümptomid. Muutuseid ei pruugita üldse tähele panna, kuna need tekkivad tasahilju. Lähedased märkavad anoreksiat tihtipeale alles siis, kui on toimunud märgatav kaalulangus. Lisaks söömise jälgimisele võib kaasneda ka aktiivne treening. Selle tagajärjel muutub nauditavast treeningust sundtegevus. [2]

Anoreksia ja teised vaimse tervise häired

Anoreksiahaigetel on suurem soodumus esineda ka teisi vaimse tervise häireid, eriti ärevushäireid ja rasket depressiooni. 25-85% anoreksiat põdevatest inimestest kannatab oma elu jooksul ka raske depressiooni all. Seda võib pidada alatoitumise tagajärjeks. Toitumisharjumuste paranedes paraneb ka sageli meeleolu. Sundhäire on kõige tavalisem anoreksiahaigete ärevushäire, mis võib esineda 11-83 protsendil haigetest. Isiksusehäireid arvatakse olevat anoreksiahaigetel esinevat harva. [1]

Ravi

Enamus anoreksiat põdevaid inimesi paraneb ravi korral ühe kuni viie aastaga. Tagasilangemine haigusesse on kõige tõenäolisem esimesel aastal peale tervenemist. [3] Tervenemisvõimalused on seda suuremad, mida varem raviga alustatakse. [2]

Anoreksia ravi on keeruline ja pikaajaline. Ravi eesmärgiks on söömiskäitumise normaliseerimine ja alatoitumisest ülesaamine. Ravi alustamine on sageli raske, kuna anoreksiat põdeval inimesel on hirm kaalutõusu ees. Võib tekkida hirm kaotada oma elus kogu kontroll. [1]

Kogu ravi vältel, kuid eriti alguses, on oluline haige enda motivatsioon paraneda. Motivatsiooni saab tõsta näiteks andes informatsiooni nälgimise tagajärgedest organismile ja tõstes esile paranemise eeliseid. Psühholoogiliste probleemide lahendamisel võivad abiks olla erinevad psühhoteraapiad. [1] Ravitulemuste avaldumiseks on vaja kannatust, kuna esimeste nädalate või isegi kuude jooksul ei pruugi ravitulemusi näha olla. [2]

Dieet peaks olema vaheldusrikas. Energiavajadus hinnatakse individuaalselt. Ravi alguses on see keskmiselt 1500-2000 kcal ööpäevas. Spetsiaalseid energiarikkaid toidusegusid võidakse kasutada energia saamise kergendamiseks. Ravi jooksul õpitakse ise oma söömise eest vastutama ning õigel viisil sööma. [1]

Osa haigeid ei ole võimelised ise oma söömiskäitumist tervislikumaks muutma. Sellisel juhul tasub kaaluda haiglaravi võimalusega. [2] Ravi kulgu tuleb jälgida kaaludes regulaarselt. Raskematel juhtudel võib vajalikuks osutuda statsionaarne haiglaravi. Haiglaravilt ambulatoorsele ravile siirdumine toimub järk-järgult. [1]

Meeleoluravimite abi anoreksia algstaadiumis ega ka hilisemas ravis ei ole täheldatud. [2]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Jaana Suokas, Aila Rissainen (2007). "Söömishäired". Psühhiaatria. Tallinn: Kirjastus Medicina. Lk 243-248.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Anna-Keski Rahkonen, Charpentier Pia, Viljanen Riikka (2011). Söömishäired. Juhised lähedastele. Tallinn: Kirjastus Medicina. Lk 12-53.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Suzanne Abraham (2008). Eating disorders. New York: Oxford University Press. Lk 93-105.

Vaata ka