Korporatsioon Filiae Patriae: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 100. rida: | 100. rida: | ||
==Sõprusorganisatsioonid== |
==Sõprusorganisatsioonid== |
||
Korporatsioonil Filiae Patriae on neli sõprusorganisatsiooni Soomes, Rootsis ja [[Läti]]s, ent lisaks neile suheldakse veel [[Kaunas]]es tegutseva [[Korporatsioon Neo-Lithuania|Neo-Lithuaniaga]] ja [[Lundi ülikool]]i juures tegutseva [[Kristianstads |
Korporatsioonil Filiae Patriae on neli sõprusorganisatsiooni Soomes, Rootsis ja [[Läti]]s, ent lisaks neile suheldakse veel [[Kaunas]]es tegutseva [[Korporatsioon Neo-Lithuania|Neo-Lithuaniaga]] ja [[Lundi ülikool]]i juures tegutseva [[Kristianstads Nation]]iga. |
||
===Hämäläis-Osakunta=== |
===Hämäläis-Osakunta=== |
||
Redaktsioon: 25. aprill 2018, kell 17:22
| Korporatsioon Filiae Patriae | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 27.10.1920, Tartu |
| Värvid | valge, punane, roheline |
| Lipukiri | Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu |
| Liige | fiilia |
Filiae Patriae (ka korp! Filiae Patriae, lühend C!FP) on eesti naiskorporatsioon, mis on asutatud 27. oktoobril 1920. aastal. See on esimene Eestis loodud naiskorporatsioon.
Filiae Patriae tegevkonvent tegutseb Tartu ülikooli juures, ent vilistlaskogu on peale Tartu ka Tallinnas. Lisaks on korporatsioonil väliskoondised Rootsis, USAs, Kanadas ja Austraalias.
Lipukiri ja põhimõtted
Filiae Patriae lipukiri võeti vastu 1924. aastal ja see kõlab: "Eesti tütar, Eesti kodu, tugevasti seotud olgu!".[1] Lipukirjas väljendub Filiae Patriae rahvuslikkuse ning eesti keele ja kultuuri väärtustamise põhimõte. Lisaks on korporatsiooni tegevuse aluseks "õestuspõhimõttest lähtuva sõpruskonna loomine" ja "liikmete tolerantsuse arendamine". Samuti peetakse oluliseks liikmete igakülgset arendamist ja tervislikke eluviise ning akadeemilise teadustöö soodustamist.[2]
Ajalugu
Asutamine ja tegevus 1920–1940
Korporatsioon Filiae Patriae asutati 27. oktoobril 1920 Eesti esimese naistudengite korporatsioonina, kui Tartu Ülikool kinnitas selle põhikirja. Filiae Patriae asutajaliikmed olid Erika Haller, Hella Jürgenstein, Marta Jürgenstein, Miili (Emilie) Kirschbaum, Erna Kutsar, Alma Mitt, Selma Mitt, Johanna Raig, Elsa Sepp ja Saima Vares. Korporatsioon võttis eesmärgiks ühendada haritud ja rahvuslikult meelestatud eesti naisi.[3][1]
Korporatsiooni siseelu toimimiseks töötati välja kodukord ja põhimõtted, mille juures oli esialgu võimalik eeskujuks võtta vaid meeskorporatsioonide kodukordi, mida tuli olulisel määral mugandada. Ühtlasi võeti vastu suitsetamiskeeld, mis kehtib tänapäevalgi. Algusaastatel kehtisid ka mõned kurioossemad piirangud nagu lühikeste juuste ja pika õlarihmaga käekottide keeld, millest loobuti 1926. aastal.[4]
1925–1926 astus korporatsioonist korraga välja suur hulk liikmeid (erinevatel andmetel 7–10), mille põhjusena nimetati "põhimõttelist vaadete erinevust". Korporatsiooni esimeste tegevusaastate jooksul astusid välja ka mõned asutajaliikmed. Põhimõtete pärast korporatsioonist lahkumine ei olnud siiski väga sage, enamasti oli põhjuseks majanduslik olukord või ajapuudus. Majandusliku olukorra pärast lahkunutel oli võimalik hiljem uuesti korporatsiooniga liituda.[5]
Korporatsiooni vilistlaskogu loodi 1926. aastal, mil organisatsiooni esimesed liikmed lõpetasid ülikooli.[3]
Korporatsioonis tegutses näitering, mis sai alguse mardipäevade lühinäidenditest. Näitering alustas tegevust 1931. aastal. Mängiti erinevaid eesti ja välisautorite näidendeid. Lisaks oli korporatsioonil laulukoor, mis sai alguse 1926. aastast tegutsenud topeltkvartetist.[6]
1930 sõlmis Filiae Patriae sõpruslepingu Soome Hämäläis-Osakuntaga. Samuti suheldi tihedalt Läti naiskorporatsiooniga Gundega. Filiae Patriae oli ka ühiskondlikult aktiivne, osaledes näiteks Akadeemilise Hõimuklubi töös ning astudes Lilly Suburgi nimelise abiraha toetajaliikmeks. Filiae Patriae moodustas koos teiste naiskorporatsioonidega Naiskodukaitse IV jaoskonna.[3]
Korporatsiooni tegevus oli küllaltki aktiivne, igal aastal lisandus keskmiselt 30 uut liiget, nii et 1940. aastal kuulus korporatsiooni 380 liiget, neist 109 tegevliiget, 28 noorliiget ja 243 vilistlast.[3] Teistel andmetel oli liikmeid sel ajal 475, seejuures 106 tegevliiget, 28 noorliiget ning 341 üliõpilasvilistlast ja vilistlast.[1]
Nõukogude periood ja pagulus
Nõukogude okupatsiooni alguses 1940 korporatsioon likvideeriti ja selle varad konfiskeeriti.
Eestis Filiae Patriae seejärel tegutseda ei saanud, küll aga jätkas tegevust välismaal, kuna Teise maailmasõja ajal oli Läände põgenenud koguni 214 liiget. Juba 1945. aastal moodustati esimene väliskoondis Stockholmis, hiljem ka USA-s, Kanadas, Austraalias ja Brasiilias.[3]
Samal ajal jätkasid omavahelist suhtlemist ka Eestisse jäänud ning 1950. aastatel Siberist tagasipöördunud liikmed. Tallinnas toimus esimene märkimisväärsem kokkusaamine 1950 ning Tartus 1965. Koos tähistati erinevad tähtpäevi, muuhulgas ka Eesti Vabariigi aastapäeva. Tallinnas kujunes taoliste kokkusaamiste koodnimeks TONAKO ehk Toredate Naiste Koondis või Too Natuke Kohvi.[7]
Taastamine ja taastamisjärgne aeg
Filiae Patriae taastamine tõusis päevakorda 1988. aastal, kui praost Harald Tammur viis kokku naisüliõpilased ja Filiae Patriae vilistlased. Taastamiseni jõuti 1989. aasta 17. veebruaril, kui Tartu Pauluse kirikus õnnistati sisse korporatsiooni lipp, misjärel peeti esimene ühendatud koosolek pärast 1940. aastat.[7]
Filiae Patriae taastajaliikmed olid Kadi Tarand, Leida Lepik, Maris Jesse, Madli Vallikivi-Päts, Inge Kalamees-Bürkland, Liina Lukas, Katri Raik, Tiia Voor, Kätrin Mölder, Eda Rembel, Piret Põld-Tamm, Triin Roosve-Rahnu, Kadri Sügis-Pedak ja Piibe Paap.[7]
Esialgu kohtusid liikmed üksteise kodudes, kuni saadi esimene kahetoaline konvendikorter Pargi tänaval. Liikmete hulga kasvades on kasvanud ka ruumivajadus, mis on päädinud oma konvendihoone saamisega. 2006. aastal ostis korporatsioon korteri ka Tallinnasse, kus seda kasutatakse eelkõige vilistlaste kogunemiskohana.[8]
Tegevus
Filiae Patriae regulaarsed siseüritused on koosolekud, referaadiõhtud, rebastunnid ja cantus- ehk lauluõhtud. Kaks korda aastas toimub kommerss koos õestuspeoga. Sügiskommersiga tähistatakse Filiae Patriae aastapäeva.[9]
Lisaks siseüritustele korraldatakse ühisüritusi teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Regulaarselt toimuvad ka vastastikused külaskäigud sõprusorganisatsioonidega.[9]
Samuti tähistatakse erinevaid riiklikke ja Tartu ülikooliga seotud tähtpäevi. 2003. aastast tegutseb korporatsiooni laulukoor, millega on osaletud ka mitmel laulupeol.[9]
Tegevkonvendi tegevust juhib eestseisus, millesse kuuluvad esimees, abiesimees, kirjatoimetaja ja noortevanem.[10]
Konverentsid
Alates 2000. aastate algusest on Filiae Patriae korraldanud mitmeid konverentse:
- 2001. aasta kevad – "Naised ja mehed Eestis: võrdsed õigused, võrdsed võimalused"
- 2001. aasta sügis – rahvusvaheline konverents "Balancing Home and Family Life"
- 2002. aasta november – "Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas"
- 2003. aasta november – "Eesti noore mässumeelsus 1918–2003 ehk Vabadussõjast Iraagi sõjani"
- 4. detsember 2005 – "Soorollid tänapäeva ühiskonnas ja nende mõju tervisele"
- 5. mai 2007 – "Põgenemine Läände"
- 15.–16. mai 2009 – "Akadeemiliste organisatsioonide taastamine 1988–1989"
- 4.–5. detsember 2009 – "Üliõpilaskonna roll ühiskonnas 1919–1940" (koos korporatsiooniga Rotalia)
- 4.–5. november 2011 – "Sissevaateid eesti ajakirjanduslukku", pühendatud Anton Jürgensteini 150. sünniaastapäevale.[11]
Kogumikud
Aastate jooksul on välja antud erinevaid ühiskondlikke probleeme ja Eesti ajalugu käsitlevaid kogumikke, mis enamasti on kaasnenud vastaval teemal peetud konverentsiga:
- Eesti naine sillakohtust võrdõiguslikkuseni. Tartu 2001.
- Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas. Tartu 2004.
- Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis. Tartu 2005.
- Soviet Deportations in Estonia: Impact and Legacy. Tartu 2007.
- Eestlaste põgenemine Läände Teise maailmasõja ajal. Tartu 2009.
- Üliõpilaskonna roll ühiskonnas 1919–1940. Tartu 2011.[12]
Väliskoondised
Rootsi
Rootsis loodi mitteametlikult 1945, kui mitmed sinnajõudnud Filiae Patriae liikmed hakkasid kooskäimise korraldama. Ametlikult loodi Rootsi koondis 1948. aastal ning oli ühtlasi Filiae Patriae esimene väliskoondis. Noorliikmeid hakati vastu võtma 1952. aastast ning esimene õestuspidu toimus 1955.[13]
1956 loodi Rootsi koondise Göteborgi osakond ja 1967 Lõuna-Rootsi koondis. Lõuna-Rootsi koondis on oma tegevuse praeguseks lõpetanud ning selle liikmed on liitunud Rootsi koondisega. 2006 eraldus Göteborgi osakond Rootsi koondisest ja moodustas omaette Göteborgi koondise.[13]
Rootsi koondis nimetati 2008 ümber Stockholmi vilistlaskoguks ja uusi liikmeid enam vastu ei võeta.[13]
Ameerika Ühendriigid
USAs tegutseb kaks Filiae Patriae koondist: Ühendriikide koondis New Yorgis, mis asutati 1950. aastal, ja Kalifornia koondis.[13]
Kalifornia koondis alustas oma tegevust 1962. aastal Ühendriikide koondise Los Angelese osakonnana ja eraldi koondiseks sai 1980. Kalifornia koondise nime all tegutseb see 1998. aastast. Kalifornia koondis tegutseb aktiivselt ning võtab vastu uusi liikmeid, olles seejuures üks suuremaid Californias tegutsevaid eesti üliõpilasorganisatsioone. 2015. aasta jaanuaris võttis koondis vastu oma kodukorra.[14]
Kanada
Ka Kanadas on kaks koondist: Toronto koondis 1952. aastast ja Vancouveri koondis aastast 1959.[13]
Austraalia
Austraalia koondis sai alguse 1954. aastal ja uusi liikmeid hakati vastu võtma kolm aastat hiljem.[13]
Brasiilia
Lisaks on Filiae Patriae koondis olnud Brasiilias, ent sealne koondis on oma aktiivse tegevuse praeguseks lõpetanud.[13]
Sõprusorganisatsioonid
Korporatsioonil Filiae Patriae on neli sõprusorganisatsiooni Soomes, Rootsis ja Lätis, ent lisaks neile suheldakse veel Kaunases tegutseva Neo-Lithuaniaga ja Lundi ülikooli juures tegutseva Kristianstads Nationiga.
Hämäläis-Osakunta
Sõprusleping Hämäläis-Osakuntaga sõlmiti 1930. aastal. Nõukogude perioodil suhtles Hämäläis-Osakunta Filiae Patriae väliskoondistega. 1991 sõlmiti uus sõprusleping.[15]
Nylands nation
Suhtlus Helsingi ülikooli juures tegutseva rootsikeelsete üliõpilaste organisatsiooni Nylands nationiga sai alguse 1990. aastal ning sõprusleping sõlmiti kaks aastat hiljem.[15]
Korporatsioon Daugaviete
1997 sõlmiti sõprusleping Läti vanima naiskorporatsiooni, 1921. aastal asutatud korporatsioon Daugavietega.[15]
Gästrike-Hälsinge nation
Kõige värskemad sõprussidemed on Filiae Patriael Uppsala ülikooli juures tegutseva Gästrike-Hälsinge nationiga, kellega sõlmiti sõprusleping 2002. aastal.[15]
Konvent
Korporatsioon Filiae Patriae tegutseb Tartus aadressil Struve 4 Tartu Ülikooli Raamatukogu vastas. Maja saadi kingitusena Kalifornia koondise vilistlaselt Aleksandra Piibelt 2000. aastal. Enne Struve tänavale kolimist tegutses korporatsioon kõigepealt Pargi, seejärel pikemalt Riia tänaval.[16][17]
Enne Teist maailmasõda tegutses Filiae Patriae pikemat aega aadressil Gildi 1, kuhu koliti 1927. aastal. Praeguses Postimehe toimetuse majas oli korporatsioonil seitsmetoaline korter.[16]
Välismärgid
Värvid
Filiae Patriae värvid on valge-puna-roheline, mida kasutatakse korporatsiooni lipul, värvikilbil, värviteklil, kitsal ja laial värvipaelal, särpidel ning rapiiridel. Korporatsiooni värvikombinatsioon on kasutusel ka mõningatel välismärkide hulka mitte kuuluvatel sümboolika elementidel nagu sõrmus ja aumärk.
Värvikombinatsiooni autor oli Saima Vares. Värvidele omistatud tähenduste järgi sümboliseerib valge põhjamaa lumevälju, hingelist puhtust ning hariduspüüdu; punane koidutaevast, isamaa-armastust, õestust ja noorustuld ning roheline kodumaa metsi ja niitusid, julget lootust ning energilist püüet paremuse poole.[18]
Korporatsioonil Filiae Patriae puudub vapp, mille asemel kasutatakse korporatsiooni värvides värvikilpi.
Tekkel
Filiae Patriae värvitekli põhjal kujutatakse lumeräitsakat kui õnnemärki eesti mütoloogiast.[18]
Noorliikme välismärgiks on must rebastekkel, millel on hõbetatud sirkel vasakul pool. Sirkel ehk põimiktäht kannab tähendust "Vivat, crescat, floreat corporatio Filiae Patriae!" (Elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Filiae Patriae!).[18]
Rapiirid
Filiae Patriae välismärkide hulka kuuluvad ka rapiirid. Sõdadevahelisel ajal kasutati rapiire erinevalt teistest naiskorporatsioonidest ka õestumisel. Rapiiride kasutamisest õestumisel loobuti 1940. aasta kevadel.[19]
Liikmeskond
Filiae Patriae liikmed jaotatakse vastavalt staatusele noorliikmeteks (noorl!), tegevliikmeteks, üliõpilasvilistlasteks (ülvil!) ja vilistlasteks (vil!).[10] Noorliikmeid kutsutakse vastavalt üliõpilaskorporatsioonide traditsioonidele rebasteks (reb!), tegevliikmeid kaasvõitlejateks (ksv!). Noorliikmetel on vähem õigusi kui tegevliikmetel, üliõpilasvilistlastel ja vilistlastel. Tegevliikme staatuses ollakse üldjuhul kõrgkooli lõpetamiseni.
Filiae Patriae liikmeks võivad saada Eesti Vabariigi kõrgkoolides õppivad või õppinud eesti rahvusest naised, välisliikmetena ka teistest rahvustest Eesti kõrgkoolides õppivad naised, kes valdavad eesti keelt, ning Filiae Patriae sõprusorganisatsioonide liikmed Eestis õppimise ajal.[10]
Üle maailma on liikmeid kokku ligikaudu 1000.[10] 2011. aasta märtsi seisuga oli liikmeid 959, sealhulgas Eestis 357 (250 vilistlast, 59 tegevliiget, 18 noorliiget ja 29 üliõpilasvilistlast).[7]
Liikmeid
Pikemalt artiklis Korporatsioon Filiae Patriae liikmete loend
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Reinvelt, lk 344.
- ↑ Korporatsioon Filiae Patriae põhimõtted
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Korporatsioon Filiae Patriae ajalugu
- ↑ Reinvelt, lk 346.
- ↑ Reinvelt, lk 346–347.
- ↑ Reinvelt, lk 348, 349.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Reinvelt, lk 345.
- ↑ Reinvelt, lk 350–351.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Korporatsioon Filiae Patriae igapäevane tegevus
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Korporatsioon Filiae Patriae liikmed
- ↑ Konverentsid
- ↑ Kogumikud
- ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 13,6 Korporatsioon Filiae Patriae väliskoondised
- ↑ Kalifornia koondise ajalugu
- ↑ 15,0 15,1 15,2 15,3 Korporatsioon Filiae Patriae sõprusorganisatsioonid
- ↑ 16,0 16,1 Korporatsioon Filiae Patriae konvent
- ↑ Reinvelt, lk 350.
- ↑ 18,0 18,1 18,2 Korporatsioon Filiae Patriae sümboolika
- ↑ Reinvelt, lk 347, 348.
Kirjandus
- Mall Jürma, Eti Sirg (toim.). Korporatsioon Filiae Patriae 1920–1960. New York 1960.
- Mall Jürma jt (toim.). Korp! Filiae Patriae 1920–1980. Toronto 1980.
- Anne Härmaste jt (toim.). Korp! Filiae Patriae 1920–1995. Tartu 1995.
- Heleene Aas jt (toim.). Korporatsioon Filiae Patriae 90. Tartu 2010.
- Riina Reinvelt. Korporatsioon Filiae Patriae. – Vivat Academia: üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tartu 2012, lk 344–360.
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Korporatsioon Filiae Patriae |