Aleksander Seiman: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
56. rida: | 56. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Seiman, Aleksander}} |
{{JÄRJESTA:Seiman, Aleksander}} |
||
[[Kategooria:Eesti kolonelid]] |
[[Kategooria:Eesti kolonelid]] |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] |
[[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] |
||
[[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]] |
|||
⚫ | |||
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] |
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] |
||
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]] |
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]] |
||
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]] |
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]] |
||
⚫ | |||
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] |
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1886]] |
[[Kategooria:Sündinud 1886]] |
Redaktsioon: 23. aprill 2018, kell 18:20
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Aleksander Seiman (ka Aleksander Seimann) VR I/2, II/2 ja II/3 (23. jaanuar 1886 Tõstamaa vald, Pärnumaa – 5. aprill 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Kaitseliidu neljas ülem.
Aleksander Seiman | |
---|---|
Sünniaeg |
23. jaanuar 1886 Pärnumaa |
Surmaaeg |
5. aprill 1941 Tallinn |
Auaste | kolonel |
Juhtinud |
4. Eesti jalaväepolk Kaitseliit |
Elulugu
Aleksander Seiman sündis 1886. aasta 23. jaanuaril mõisatöölise peres.
Teenistus Eesti rahvusväeosades
1918. aastal asus Aleksander Seiman teenistusse 1. Eesti jalaväepolku, kus määrati polgukomandör Ernst Põdderi abiks, 21. veebruaril 1918. aastal, 24. veebruaril 1918. aastal ülendati polkovnikuks, A. Seiman oli ka 6.- 11. märtsini 1918. aastal 1. polgu ajutiseks ülemaks.
Eesti Vabadussõjas
Vabadussõja algul saatis Kindralmajor Aleksander Tõnisson polkovnik Aleksander Seiman'i 21. novembril 1918. aastal taastama Saksa okupatsioonivõimude poolt laialai saadetud 4. Eesti jalaväepolku asukohaga Narvas.
A. Seiman moodustas Vabadussõja alguses valitsenud segaduseajal 595 võitlejast koosneva 2 pataljonilise, sõjaliselt arvestatava väeosa, mis pidas esimesi kaitselahingud Viru rindel 1918. aasta novembris.
Seiman pälvis 4. Jalaväepolgu juhtimise eest kolm Vabadusristi. Kolmekordseid Vabadusristi kavalere oli Eestis üheksa.
Vabadussõja lõpus, 1920 alguses teenis polkovnik Seiman Sõjavägede Ülemjuhataja juures staabiohvitserina.
Pärast Vabadussõda töötas Seiman Kaitseministeeriumis ja Kaitseliidu ülemana. 1929. aastal kandideeris ta Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate koonduse kandidaadina Tallinnas IV Riigikogu valimistel. 1936-1938 viibis Vabadussõjalaste liikumise liikmena vangistuses Tallinnas Patarei vanglas.
Mõisteti surma nõukogude okupatsioonivõimude tribunali poolt 25. jaanuaril 1941, lasti maha.
16. augustil 1998 avati Pärnu maakonnas Tõstamaa kalmistul kolonel Aleksander Seimani mälestuskivi.
7. oktoobril 2016 avati Rae vallas Järvekülas Aleksander Seimani mälestuskivi.
Ajakirjandus
- Riigile lojaalne, võimuladvikule mitte - Eesti Ekspress, 14. märts 2009.
Kirjandus
- Kõva käega vabs. Vaba Maa, 12. jaanuar 1934, nr. 9, lk. 3.
Välislingid
Eelnev Johan Unt |
Kaitseliidu ülem 17. detsember 1924 – 10. veebruar 1925 |
Järgnev Johannes Orasmaa |
- Eesti kolonelid
- Kaitseliidu ülemad
- 1. Eesti jalaväediviisi koosseis
- Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud
- Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid
- Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid
- Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid
- Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad
- Eesti represseeritud isikud
- Sündinud 1886
- Surnud 1941