Hans Kruus

Hans Kruus

Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja poliitik.

Elukäik

Kruus lõpetas 1911. aastal Tartu Õpetajate Seminari ja töötas alates 1913. aastast kooliõpetajana. Kui gümnaasiumi küpsuseksamid said tehtud, asus ta 1915. aastal Tartu Ülikoolis ajalugu õppima. Aastail 1915–1916 oli ajalehe Vaba Sõna tegevtoimetaja.

1916 astus ta Vene sõjaväkke ja 1917 sattus Peterburi, kus oli ka veebruarirevolutsiooni ajal. Poliitiliselt ühines Kruus ülevenemaalise sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) parteiga, kelle loosungiks oli “maa ja vabadus”. Tema valikut mõjutas tõenäoliselt ka see, et esseeride partei oli väheseid Vene poliitilisi jõude, kes vähemalt sõnades tunnustas rahvaste enesemääramisõigust ja föderatsiooniprintsiipi riigi ülesehituses. Pärast eesti rahvusväeosade loomist teenis Kruus 1. Eesti polgus Rakveres ja Tallinnas ning kujunes sel perioodil sisuliselt elukutseliseks poliitikuks. Kruus kuulus poliitilisse rühmitusse (G. Suits, J. Semper, J. Kärner, V. Ernits, H. Reiman, E. Joonas, H. Raudsepp , K. Freiberg jt), kes lõid Venemaa Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) Parteist eraldunud Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei ning sai selle partei keskkomitee esimeheks. Sama aasta lõpul külastas ta ka Jossif Stalinit, ta esitas viimasele iseseisva Eesti Töölisvabariigi idee, ent see ei leidnud toetust.

1918. aasta novembris sai Kruusist Eesti Maanõukogu, 1919 aprillis Asutava Kogu liige. 18. novembril 1918 nimetas Eesti Ajutine Valitsus ta Siseministeeriumi juures asuva Saksa käsilaste eeluurimise ameti juhatajaks. 1920. aastal valiti ta Eesti Iseseisva Sotsialistliku Töölispartei (EISTP) ehk isesotside esimeheks. Seejärel süüdistati teda, ilmselt alusetult, mahhinatsioonides Viktor Kingissepa ja teiste Eesti iseseisvuse vastaste tegelastega. Ta käis ka 1921. aastal Moskvas ja püüdis saavutada EISTP vastuvõtmist Kominterni, kuid tulutult. Seejärel pettus ta enamlikus poliitikas lõplikult ning taandus järk-järgult ka Eesti poliitareenilt.

Ta asus üha enam tegelema ajalooga, jätkates varem pooleli jäänud ülikooliõpinguid. Pärast magistrikraadi saamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui ka organisaatorina. Ta oli Eesti ja põhjamaade ajaloo erakorraline, alates 1934. aastast korraline professor

Algul oli kogu tähelepanu koondunud keskajale – ka magistritöö oli Vene-Liivi sõjast, kuid edasised kirjutised annavad märku huvi nihkumisest 19. sajandi esimese poole talurahvaliikumistele, mille mahukal uurimisel – Tartu ja Riia arhiivides ning silla- ja kihelkonnakohtute fondides, aga ka isiklikel kirjavahetustel ja suulisel traditsioonil – põhines ta 1930. aastal kaitstud doktoriväitekiri. Edasised uurimused puudutasid 19. sajandi teist poolt – ärkamisaega, olulisi isikuid selles ja Aleksandrikooli, millest ilmus 1939. aastal monograafia "Eesti Aleksandrikool".

Kruusi toimetamisel ilmusid Eesti ajaloo üldkäsitluse (pealkirjaga "Eesti ajalugu") kolm esimest köidet, mis käsitlesid vastavalt muinas-, kesk- ja varauusaega (kuni Põhjasõjani). Nõukogude okupatsiooni ja Teise maailmasõja tõttu ajalookäsitluse väljaandmine aga katkes (see taastati alles 1999 Lennart Meri initsiatiivil). Lisaks uuris Kruus veel põhjalikult Eesti varauusaega (kirjutas 1924 magistritööna detailse uurimuse Vene-Liivi sõjast aastatel 1558–1561). Ta oli Sihtasutise M. Varese Toetusraha juhatuse liige.

1935 sai Kruusist Tartu Ülikooli prorektor, sellelt ametikohalt vabastati ta seoses uue ülikoolide seadusega 1938. aastal. 1930. aastate lõpus tegeles Kruus aktiivselt ka Jaan Tõnissoni tegevuse uurimisega, seda oli ta kohati teinud juba varemgi (1921. aastal ilmus talt uurimus Tõnissoni kui Eesti kodanluse juhi kohta), ent nüüd koostas ta mahuka koguteose "Jaan Tõnisson töös ja võitluses".

Pärast 1940. aasta juunipööret määrati ta Johannes Varese valitsuse ministriks ja ühtlasi peaministri asetäitjaks. 3. augustil 1940 kirjutas Hans Kruus komparteisse astumise avalduse (soovitajateks olid Johannes Vares ja Nigol Andresen). 1940. aasta septembris määrati ta Tartu Ülikooli rektoriks. 1941. aasta suvel evakueerus Kruus Nõukogude Liidu tagalasse ning täitis seal EKP ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ülesandeid.

Pärast sõda oli ta suhteliselt kõrgetel kohtadel: ta sai Eesti NSV välisasjade rahvakomissariks ning hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimeseks juhiks. Siis ta karjäär aga katkes, sest ta langes 1950. aastal "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Hiljem jätkas ta tegevust peamiselt ajaloo alal. Ta kirjutas ka kaheosalised memuaarid (teine osa ilmus postuumselt).

Pere

Hans Kruusi esimene abikaasa oli Linda Bachmann (neiupõlvenimega Paap). Tema teine abikaasa oli Vanda Külvik-Kümmel (sündinud Reiman).

Teoseid

• Peetrilinnas ajaloo suurpäivil : Veebruar-märts 1917 : [Päevaraamatulised ülestähendused]. Tartu: Noor-Eesti, 1917.
• Eesti poliitiliste erakondade programmid (toimetaja). Tartu: Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917.
• Rahvusautonoomia. Tartu : Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917.
• Sotsialistide-Revolutsionääride Partei agraarprogramm ja maaolud Eestis. Tallinn : E.S.-R.P. Kirjastuse Osaühisus "Töö ja Võitlus", 1917.
• Vene ja Eesti poliitiliste erakondade programmid. Tartu : Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917.
• Oinaad: siseminister Oinasest, kommunist Kingissepast, sots.-revolutsionäär Kärnerist ja Eesti sotsiaaldemokraatiast. Tallinn: Vasar, 1919.
• Linn ja küla Eestis. Tartu: Noor-Eesti, 1920.
• Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina. Tartu: Odamees, 1921.
• Vene-Liivi sõda : (1558–1561). Tartu: Loodus, 1924 (magistritööna 1923).
• Eesti ajaloo lugemik. I, valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561. aastani (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1924.
• Eesti ajaloo lugemik. II, Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561.–1721. a. (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.
• Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni. Tartu: Loodus, 1927.
• Pühajärve sõda : 1841. a. Tartu: Loodus, 1928.
• Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. II. Tartu: Loodus, 1928.
• Eesti ajaloo lugemik. III, Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt XVIII ja XIX sajandil (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929.
• Eesti Vabariigi Tartu Ülikool : 1919–1929. Toimetaja, koos Peeter Tarveliga. Tartu: 1929.
• Talurahva käärimine Lõuna-Eestis XIX sajandi 40-ndail aastail : mit einem Referat die Bauernbewegung in Südestland in den 40-er Jahren des XIX Jahrhunderts. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930.
• Carl Robert Jakobson võitlejana: äärjooni. Tartu, 1932.
• Punased aastad : mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis. I. Toimetaja. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932.
• Eesti: ajalugu. Tartu, 1932. Äratrükk Eesti Entsüklopeediast, koos Ants Piibuga.
• Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt: palvekirjade-aktsioonid 1860-ndail aastail. Tartu, 1934.
• Eesti ajalugu. I, Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus. Peatoimetaja ja autor. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935 (teine trükk 1936).
• Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg. Toimetaja ja autor. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.
• Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.
• Jaan Tõnisson töös ja võitluses : koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul. Toimetaja ja autor. Tartu: Koguteose "Jaan Tõnisson" komitee, 1938.
• Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. Toimetaja. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1939.
• Eesti Aleksandrikool. Tartu: Noor-Eesti, 1939.
• Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Toimetaja koos Peeter Tarveli ja Jaan Olvetiga. Tallinn; Tartu: Loodus, 1940 (uustrükk 2002).
• Eesti ajalugu. III, Rootsi ja Poola aeg. Toimetaja, koos Otto Liiviga. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940.
• Jüriöö ülestõusu ajaloolised käsud tänapäevale. [Moskva]: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943.
• Eesti ajalugu saksa fašismi vastu. Moskva, 1943.
• Eesti ajaloost XIX sajandi teisel poolel : 60–80-ndad aastad: lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957.
• Sajand lõppes, teine algas : mälestusi lapse- ja koolipõlvest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964.
• Koos oma rahva ajalooga Suures Isamaasõjas. Tallinn: Eesti Raamat, 1971.
• Ajaratta uutes ringides: mälestusi, 1907–1917. Tallinn: Eesti Raamat, 1979.
• Eesti küsimus. Koostajad Hando Runnel ja Toomas Karjahärm. Tartu: Ilmamaa, 2005.

Publikatsioone perioodikas

• "Ühe ilmavaate loomiskatse puhul" – Looming nr 5 1923
• "Liivi orduriigi hukkumise põhjusist." – Ajalooline Ajakiri nr 1 1924
• "Eesti talurahva „välispoliitilisest orientatsioonist”." – Ajalooline Ajakiri nr 1 1928
• "Liivimaa rüütelkonna võitlus eesti rahvusliku trükisõna vastu 1879.–83. a." – Looming nr 4 1929
• "Carl Robert Jakobson võitlejana." – Eesti Kirjandus nr 4 1932
• "Murdekuudel 1917—18", Looming nr 9, 1933
• "Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt" – Eesti Kirjandus nr 8–11 1934
• "Isik ja ühiskond kultuurilises loomingus" – Looming nr 8 1935
• "Isik, ühiskond ja riik.", Akadeemia nr 4 1937
• "Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus." – Akadeemia nr 5 1937
• "Opositsioon Tallinna linnaomavalitsuses 1877—1904." – Ajalooline Ajakiri nr 3 1938
• "Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist." – Eesti Kirjandus nr 3 1938
• "Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes." – Ajalooline Ajakiri nr 3 1939
• "Eesti rahva ajaloolise kutsumuse ideest." – Eesti Üliõpilaste Seltsi album XI 1940

Kirjandus Hans Kruusi kohta

• Ajaloo järskudel radadel : [H. Kruusi 75 aasta juubelile pühendatud artiklite kogumik]. Tallinn: Eesti Raamat, 1966.
• Lembi Kadakas. Hans Kruus : biobibliograafia : diplomitöö. Tallinn, 1966.
• Studia Historica in honorem Hans Kruus. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia, 1971.
• Sahkerdaja Eesti ajalooga. Võitleja, november 1966, nr 11, lk. 3.
• Arnold Tonska. Hans Kruusi kaksikosa eesti ajaloos. Võitleja, märts–aprill 1973, nr 3–4.
• Allan Liim. Hans Kruus. – Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk 202–203.
• Marek Tamm. "Vikerkaar loeb. Mõistatuslik Hans Kruus." Postimees 2. veebruar 2018.

Välislingid

• Linda Kaljundi. Minevikus toimunut ei ole võimalik muuta, muutuvad üksnes meie hoiakud. Jüri Kivimäe intervjuu, Sirp 8. detsember 2017.
• Eero Medijainen, "Hans Kruusi küsimus" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus) – Sirp 26. august 2005, lk 5
• Aarne Ruben, "Hans Kruus ilma küla ja linnata" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus) – Postimees 23. september 2005, lk 20
• Teet Veispak, "Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus) – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 11. november 2005, lk 14
• Üks mõtteväärne mees, Eesti Elu
• Hans Kruus Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Eelnev Tartu Ülikooli rektor Heinrich Riikoja (1940)	Tartu Riikliku Ülikooli rektor 1940–1941	Järgnev Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikooli rektor Edgar Kant (1941–1944)
Eelnev Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikooli rektor Edgar Kant (1941–1944)	Tartu Riikliku Ülikooli rektor 1944	Järgnev Tartu Riikliku Ülikooli rektor Alfred Koort (1944–1951)