Nikola (Pozdnev): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Nikola''' (kuni 1923 Nikolai, ilmaliku nimega Pjotr Aleksejevitš Pozdnev; [[1853]] [[Astrahani kubermang]] – [[1. september]] [[1934]] [[Moskva]]) oli Venemaa vanausuliste (Novozõbkovi hierarhia) vaimulik. 1923. aastast oli ta Moskva, Saratovi ja kogu Venemaa peapiiskop.
'''Nikola''' (kuni 1923 Nikolai, ilmaliku nimega Pjotr Aleksejevitš Pozdnev; [[1853]] [[Astrahani kubermang]] – [[1. september]] [[1934]] [[Moskva]]) oli Venemaa vanausuliste ([[Novozõbkovi hierarhia]]) vaimulik. 1923. aastast oli ta Moskva, Saratovi ja kogu Venemaa peapiiskop.


Ta kuulus kuni 1922. aastani Vene õigeusu kirikusse, seejärel Nõukogude-meelsesse [[Elav kirik|Elavasse kirikusse]], kuni läks 1923. aastal üle vanausu kirikusse.
Ta kuulus kuni 1922. aastani Vene õigeusu kirikusse, seejärel Nõukogude-meelsesse [[Elav kirik|Elavasse kirikusse]], kuni läks 1923. aastal üle vanausu kirikusse.

Redaktsioon: 21. aprill 2018, kell 13:43

Nikola (kuni 1923 Nikolai, ilmaliku nimega Pjotr Aleksejevitš Pozdnev; 1853 Astrahani kubermang1. september 1934 Moskva) oli Venemaa vanausuliste (Novozõbkovi hierarhia) vaimulik. 1923. aastast oli ta Moskva, Saratovi ja kogu Venemaa peapiiskop.

Ta kuulus kuni 1922. aastani Vene õigeusu kirikusse, seejärel Nõukogude-meelsesse Elavasse kirikusse, kuni läks 1923. aastal üle vanausu kirikusse.

Ta lõpetas Saratovi vaimuliku seminari ja sai 1879. aastal usuteaduse kandidaadiks Kaasani usuteaduste akadeemias, 1886 usuteaduse magistriks.

1894–1906 oli ta Penza vaimuliku seminari rektor, 1906–1907 preester Balašovis, 1907–1910 preester ja 1910–1921 ülempreester Saratovis. 1921. aastal ta lesestus ja pühitseti Balašovi piiskopiks, Saratovi piiskopkonna vikaariks.

1922. aastal läks ta üle Nõukogude-meelsesse "Elavasse kirikusse" ja sai selle Saratovi peapiiskopiks. 1923. aastal, pettunud Elava kiriku ja vanausu ühendamise katses, ühines ta vanausulistega ja valiti 19. detsembril 1923 Moskva, Saratovi ja kogu Venemaa peapiiskopiks.

1929. aastal, pärast piiskop Stefani üleminekut vanausku, oli vanausulistel kaks piiskoppi, ja nad said ametisse pühitseda kolmanda piiskopi, Pansofi. Sellest algab vanausuliste teine, Belaja Krinitsa hierarhiast sõltumatu, hierarhia.

Peapiiskop Nikola suri 1. septembril 1934 Moskvas ja maeti Rogoža kalmistule.