Magnethõljukrong: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 21. aprill 2018, kell 13:28

Magnethõljukrong on transpordivahend, kus sõidukit hoiab õhus, suunab ja liigutab elektromagnetvälja tekitatud jõud.

Võrreldes rattaid kasutava transpordivahendiga on sellel meetodil liikuv transpordivahend kiirem ja vaiksem.

Suurim magnethõljukrongi kiirus 581 km/h saavutati 2003. aastal Jaapanis, see on 6 km/h enam kui TGV kiirusrekord.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides, kus aga uuringud peagi katkestati.

Inglismaal töötas toimiva magnethõljukrongi välja Eric Laithwaite. Ehitati välja ühe miili (1,6 km) pikkune teelõik, kus magnethõljukrongi katsetati põhjalikult, kuid selle teadusuuringud katkesid 1973. aastal, rahastamine lõpetati, kuna rahastajaid ei rahuldanud uuringute aeglane kulg.

1970. aastatel alustasid uuringuid ka Saksamaa ja Jaapan, ning mitme läbikukkumise kiuste töötasid mõlemad riigid välja oma kasutuskõlblikud tehnoloogiad.

Seni takistavad ülijuhtide kõrge hind tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu, kuid tänu ülijuhtidega seotud tehnoloogiate kiirele arengule võib olukord peatselt muutuda.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

15. november 2014. BBC News Online. Japan's levitating maglev train reaches 500km/h (311mph), video (1:03) (inglise keeles)
21. aprill 2015. BBC News Online. Jaapani magnethõljukrong purustas kiiruse maailmarekordi, video (0:55) (inglise keeles)

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 [[Pilt:Shanghai Transrapid 002.jpg|thumb|Magnethõljukrong]]
-'''Magnethõljukrong''' on [[transpordivahend]], kus [[sõiduk]]it hoiab õhus, suunab ja liigutab [[elektromagnetväli|elektromagnetvälja]] poolt tekitatud jõud.
+'''Magnethõljukrong''' on [[transpordivahend]], kus [[sõiduk]]it hoiab õhus, suunab ja liigutab [[elektromagnetväli|elektromagnetvälja]] tekitatud jõud.
-Võrreldes rattaid kasutava transpordivahendiga on sellisel meetodil liikuv transpordivahend kiirem ja vaiksem.
+Võrreldes rattaid kasutava transpordivahendiga on sellel meetodil liikuv transpordivahend kiirem ja vaiksem.
-Suurim magnethõljukrongi kiirus 581 km/h, saavutati 2003. aastal Jaapanis, 6 km/h enam, kui [[TGV]] kiirusrekord.
+Suurim magnethõljukrongi kiirus 581 km/h saavutati 2003. aastal Jaapanis, see on 6 km/h enam kui [[TGV]] kiirusrekord.
 ==Ajalugu==
 Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriik]]ides, kus aga uuringud peagi katkestati.
-[[Eric Laithwaite]] arendas Inglismaal välja toimiva magnethõljukrongi. Ehitati välja ühe [[miil]]i (1.6 km) pikkune teelõik, kus magnethõljukrongi katsetati põhjalikult, kuid tema teadusuuringud katkesid 1973. aastal, rahastamine lõpetati, kuna rahastajaid ei rahuldanud uurimuste aeglane edasijõudmine.
+Inglismaal töötas toimiva magnethõljukrongi välja [[Eric Laithwaite]]. Ehitati välja ühe [[miil]]i (1,6 km) pikkune teelõik, kus magnethõljukrongi katsetati põhjalikult, kuid selle teadusuuringud katkesid 1973. aastal, rahastamine lõpetati, kuna rahastajaid ei rahuldanud uuringute aeglane kulg.
-. aastatel alustasid uuringuid ka Saksamaa ja Jaapan, ning mitmete läbikukkumiste kiuste arendasid mõlemad riigid välja oma kasutuskõlblikud tehnoloogiad.
+. aastatel alustasid uuringuid ka Saksamaa ja Jaapan, ning mitme läbikukkumise kiuste töötasid mõlemad riigid välja oma kasutuskõlblikud tehnoloogiad.
-Hetkel takistavad [[ülijuht]]ide kõrged hinnad tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu, kuid seoses ülijuhtidega seotud tehnoloogiate kiire arengu tõttu võib olukord peatselt muutuda.
+Seni takistavad [[ülijuht]]ide kõrge hind tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu, kuid tänu ülijuhtidega seotud tehnoloogiate kiirele arengule võib olukord peatselt muutuda.
 ==Välislingid==