Liiva raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
[[1913]]–[[1971]] algas jaamahoone ja veetorni vahelt [[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee]]lõik, mis oli kuni 1962 aastani osa [[Liiva–Vääna raudtee]]st. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli [[Rahumäe viadukt]] üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu [[Rahumäe kitsarööpmelise raudtee jaam|Rahumäe kitsarööpmelise jaama]] juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus [[Nõmme-Väikse–Sõrve raudtee]]na ja sellel liikusid [[Tallinna–Vääna raudteeliin|Tallinna–Vääna]] reisirongid. |
[[1913]]–[[1971]] algas jaamahoone ja veetorni vahelt [[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee]]lõik, mis oli kuni 1962 aastani osa [[Liiva–Vääna raudtee]]st. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli [[Rahumäe viadukt]] üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu [[Rahumäe kitsarööpmelise raudtee jaam|Rahumäe kitsarööpmelise jaama]] juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus [[Nõmme-Väikse–Sõrve raudtee]]na ja sellel liikusid [[Tallinna–Vääna raudteeliin|Tallinna–Vääna]] reisirongid. |
||
Liiva ja Männiku jaamade vahel asus algusaastatel [[Valdeku raudteepeatus]]. |
Liiva ja Männiku jaamade vahel asus algusaastatel [[Valdeku raudteepeatus]], mis vahepeal likvideeriti, ent taastati aastal 2017. |
||
==Jaamahoone== |
==Jaamahoone== |
||
Redaktsioon: 21. aprill 2018, kell 12:09
Liiva raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmmel Liiva asumis, Männiku tee ja Vabaduse puiestee ristumiskoha lähedal.
Liiva raudteejaam asub Balti jaamast mööda raudteed 7 kilomeetri kaugusel. Jaamas peatuvad Elroni reisirongid (liiguvad Viljandi, Türi, Pärnu, Lelle ja Rapla suunas), kokku umbes 20 väljumist päevas. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.
Liiva peatusele eelneb kõikidel Tallinnast väljuvatel raudteeliinidel Tallinn-Väike ning järgneb Männiku (välja arvatud Viljandi kiirrongide puhul, kus järgnev on Saku). Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta, ja II tsooni.[1]
Jaamas paikneb seitse raudteeharu. Tõsi, aegade jooksul on nende koguarv vähenenud (näiteks harutee Liiva jaamast üle Kalmistu tee laoplatsile).
Ajalugu
Kuni 1971. aastani oli jaamas kitsarööpmeline raudtee.
1913–1971 algas jaamahoone ja veetorni vahelt Liiva–Nõmme-Väikse raudteelõik, mis oli kuni 1962 aastani osa Liiva–Vääna raudteest. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli Rahumäe viadukt üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu Rahumäe kitsarööpmelise jaama juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus Nõmme-Väikse–Sõrve raudteena ja sellel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid.
Liiva ja Männiku jaamade vahel asus algusaastatel Valdeku raudteepeatus, mis vahepeal likvideeriti, ent taastati aastal 2017.
Jaamahoone
Liiva jaamahoone valmis 1917. aastal Peeter Suure Merekindluse raudtee tüüpkavandi järgi. Praeguse laiarööpmelise raudtee lääneküljel asub ühes jaamahoonega ka 1917. aastal valminud veetorn. Jaamahoone kuulub Edelaraudteele ja on tänaseni kasutuses.
Pilte
-
Liiva raudteejaam -
Liiva raudteejaam vaatega lõunasse -
Liiva raudteejaam vaatega põhja -
Liiva raudteejaama veetorn, ehitatud 1917. aastal, vaade 2011. aastal
.JPG)
.JPG)
Välislingid
- Liiva jaam Eesti kitsarööpmeliste raudteede lehel (allikas)
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
- Jaamahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
- Veetorn kultuurimälestiste riiklikus registris
| Eelnev peatus |  |
Järgnev peatus |
 Tallinn-Väike
|
 |
Valdeku 
|
