Komplekstakistuse mõõtur: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
R=Z·cosΦ ja X=Z·sinΦ. |
R=Z·cosΦ ja X=Z·sinΦ. |
||
Komplekstakistuse parameetrid on reeglina [[sagedus]]<nowiki/>est sõltuvad. |
Komplekstakistuse parameetrid on reeglina [[sagedus]]<nowiki/>est sõltuvad.<br> |
||
Puhtalt kompleksne mahtuvustakistus sõltub sagedusest pöördvõrdeliselt:<br> |
Puhtalt kompleksne mahtuvustakistus sõltub sagedusest pöördvõrdeliselt:<br> |
||
X<sub>C</sub>=1/ωC.<br> |
X<sub>C</sub>=1/ωC.<br> |
Redaktsioon: 21. aprill 2018, kell 01:43
Komplekstakistuse mõõtur on vahend kaksklemmi elektrilise komplekstakistuse ehk vahelduvvoolutakistuse Ż parameetrite mõõtmiseks.
Elektroonses mõõtetehnikas on levinuim lahendus komplekstakistuse Ż=R+jX=ZejΦ reaalosa R ja imaginaarosa X mõõtmine faasitundlike vahendite abil, näiteks sünkroondetekteerimise teel. Vähem kasutatakse mooduli Z ja faasi Φ mõõtmist, näiteks voltmeetri ja fasomeetri abil.
Siinjuures on komplekstakistuse Ż kui vektorsuuruse parameetrite jaoks kehtivad järgmised üleminekuseosed:
Z=sqrt(R2+X2) ja Φ=arctan(X/R);
R=Z·cosΦ ja X=Z·sinΦ.
Komplekstakistuse parameetrid on reeglina sagedusest sõltuvad.
Puhtalt kompleksne mahtuvustakistus sõltub sagedusest pöördvõrdeliselt:
XC=1/ωC.
Puhtalt kompleksne induktiivtakistus sõltub sagedusest võrdeliselt:
XL=ωL.