Komplekstakistuse mõõtur: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
R=Z·cosΦ ja X=Z·sinΦ.
R=Z·cosΦ ja X=Z·sinΦ.


Komplekstakistuse parameetrid on reeglina [[sagedus]]<nowiki/>est sõltuvad.
Komplekstakistuse parameetrid on reeglina [[sagedus]]<nowiki/>est sõltuvad.<br>
Puhtalt kompleksne mahtuvustakistus sõltub sagedusest pöördvõrdeliselt:<br>
Puhtalt kompleksne mahtuvustakistus sõltub sagedusest pöördvõrdeliselt:<br>
X<sub>C</sub>=1/&omega;C.<br>
X<sub>C</sub>=1/&omega;C.<br>

Redaktsioon: 21. aprill 2018, kell 01:43

Komplekstakistuse mõõtur on vahend kaksklemmi elektrilise komplekstakistuse ehk vahelduvvoolutakistuse Ż parameetrite mõõtmiseks.

Elektroonses mõõtetehnikas on levinuim lahendus komplekstakistuse Ż=R+jX=Ze reaalosa R ja imaginaarosa X mõõtmine faasitundlike vahendite abil, näiteks sünkroondetekteerimise teel. Vähem kasutatakse mooduli Z ja faasi Φ mõõtmist, näiteks voltmeetri ja fasomeetri abil.

Siinjuures on komplekstakistuse Ż kui vektorsuuruse parameetrite jaoks kehtivad järgmised üleminekuseosed:
Z=sqrt(R2+X2) ja Φ=arctan(X/R);
R=Z·cosΦ ja X=Z·sinΦ.

Komplekstakistuse parameetrid on reeglina sagedusest sõltuvad.
Puhtalt kompleksne mahtuvustakistus sõltub sagedusest pöördvõrdeliselt:
XC=1/ωC.
Puhtalt kompleksne induktiivtakistus sõltub sagedusest võrdeliselt:
XL=ωL.