Elektroonikalülitus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
[[Trükkplaat|Trükkplaadil]] kokku monteeritud lülitusi nimetatakse [[trükilülitus]]eks. |
[[Trükkplaat|Trükkplaadil]] kokku monteeritud lülitusi nimetatakse [[trükilülitus]]eks. |
||
Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt [[elektriskeem|skeem]]ide kujul, näiteks [[põhimõtteskeem]]<nowiki/>i või [[ühendusskeem]]<nowiki/>ina. Ka seadme [[plokkskeem]] ([[ |
Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt [[elektriskeem|skeem]]ide kujul, näiteks [[põhimõtteskeem]]<nowiki/>i või [[ühendusskeem]]<nowiki/>ina. Ka seadme [[plokkskeem]] ([[struktuuriskeem]]) võib sisaldada elektriliste ja elektroonsete komponentide tähiseid. Tavaliselt on sellisteks passiivseteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid jms. Aktiivseteks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, on aga üksikud seadme funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemad elektroonikakomponendid, näiteks [[Komparaator (analoogtehnika)|komparaator]] või [[operatsioonvõimendi]]. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 17. aprill 2018, kell 07:41
Elektroonikalülitus on omavahel elektriliselt ühendatud elektroonikakomponentide kogum, mis on ette nähtud mingi kindla talitluse otstarbeks.
Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas analoogsignaali või digitaalsignaali, jagunevad elektroonikalülitused analooglülitusteks (näiteks operatsioonvõimendi) ja digitaallülitusteks (näiteks mikroprotsessor).
Valdav osa mikroelektroonika lülitusi valmistatakse tänapäeval integraallülitustena.
Trükkplaadil kokku monteeritud lülitusi nimetatakse trükilülituseks.
Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt skeemide kujul, näiteks põhimõtteskeemi või ühendusskeemina. Ka seadme plokkskeem (struktuuriskeem) võib sisaldada elektriliste ja elektroonsete komponentide tähiseid. Tavaliselt on sellisteks passiivseteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid jms. Aktiivseteks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, on aga üksikud seadme funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemad elektroonikakomponendid, näiteks komparaator või operatsioonvõimendi.