Paljus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Märt Põder|aasta=2018|kuu=jaanuar}}
{{Toimeta|lisaja=Märt Põder|aasta=2018|kuu=jaanuar}}


'''Paljus'''(us) on üühismõõdudtus ja erinevate asjade mitmekesisus, milles ühtegi maailmakirjeldust ei peeta teistest tähtssamaks. Paljus on on kultuuride, teaduse mõttemudelite, moraaliõpetuste jms ühismõõdutuse olu. Isegi vōrdväärseid asjaliike ei saa taandada ühele algele. Paljuse mõttemustris ükski arvamus või maailmavaade pole tõene vōi kōik vaated on tõesed. Hilise L. Wittgensteini keelemängu ja keelevormide mitmekesisust nimetatakse paljuseks. Paljus on dekonstruktsionismi ja dekonstruktsionistliku kirjandusteooria lähe, koos suhtelisuse ja tõe mõiste vastase hoiakuga. G. Deleuze eristas eriloomulistest osadest koosnevaid paljususi (virtuaalsus) ja ühesugustest osadest koosnevaid paljususi. Enam ei püüta luua üht üldist märgimaailma, mis ühendaks kogu inimkonna. Paljuse vastand on ainus. <ref>Leho Lamus. ''[[Mõtlemise mõistevõrk]]'', lk 263-264.</ref>
'''Paljus'''(us) on ühismõõdutus ja erinevate asjade mitmekesisus, milles ühtegi maailmakirjeldust ei peeta teistest tähtsamaks. Paljus on on kultuuride, teaduse mõttemudelite, moraaliõpetuste jms ühismõõdutuse olu. Isegi vōrdväärseid asjaliike ei saa taandada ühele algele. Paljuse mõttemustris ükski arvamus või maailmavaade pole tõene vōi kōik vaated on tõesed. Hilise L. Wittgensteini keelemängu ja keelevormide mitmekesisust nimetatakse paljuseks. Paljus on dekonstruktsionismi ja dekonstruktsionistliku kirjandusteooria lähe, koos suhtelisuse ja tõe mõiste vastase hoiakuga. G. Deleuze eristas eriloomulistest osadest koosnevaid paljususi (virtuaalsus) ja ühesugustest osadest koosnevaid paljususi. Enam ei püüta luua üht üldist märgimaailma, mis ühendaks kogu inimkonna. Paljuse vastand on ainus. <ref>Leho Lamus. ''[[Mõtlemise mõistevõrk]]'', lk 263-264.</ref>


Paljus on stuktuuriline mitmekesisus, mis võib olla allutatud tervikule ja tagab ühtsuse, kuid ei pruugi. Ontoloogilises mõttes eristatakse paljust kui ühtsusele redutseeritavat paljust ja paljust iseeneses.
Paljus on struktuuriline mitmekesisus, mis võib olla allutatud tervikule ja tagab ühtsuse, kuid ei pruugi. Ontoloogilises mõttes eristatakse paljust kui ühtsusele redutseeritavat paljust ja paljust iseeneses.


Filosoof [[Jonathan Roffe]] kirjeldab [[Gilles Deleuze]]'i paljususe kontseptsiooni järgmiselt: "Paljusus on keeruline struktuur, mis ei viita eelneva ühtsusele. Paljusus ei ole killustatud ja suurema terviku osa. Deleuze seab üks/mitu vastandusele vastu paljususe. Peale selle rõhutab ta, et tähtis on paljusust kasutada kui nimisõna, mitte kui omadussõna-millegi mitmekesisust. Kõik on Deleuze jaoks paljusus."
Filosoof [[Jonathan Roffe]] kirjeldab [[Gilles Deleuze]]'i paljususe kontseptsiooni järgmiselt: "Paljusus on keeruline struktuur, mis ei viita eelneva ühtsusele. Paljusus ei ole killustatud ja suurema terviku osa. Deleuze seab üks/mitu vastandusele vastu paljususe. Peale selle rõhutab ta, et tähtis on paljusust kasutada kui nimisõna, mitte kui omadussõna-millegi mitmekesisust. Kõik on Deleuze jaoks paljusus."
10. rida: 10. rida:
*[[Mitmekesisus]]
*[[Mitmekesisus]]
*[[Pluralism]]
*[[Pluralism]]

== Viited ==
{{viited}}


==Kirjandus==
==Kirjandus==
* The Deleuze Dictionary: the revised edition. Edinburgh: Edinburgh University Press. p. 181.
* The Deleuze Dictionary: the revised edition. Edinburgh: Edinburgh University Press. p. 181.


== Viited ==
[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Filosoofia]]

Redaktsioon: 14. aprill 2018, kell 02:48

Paljus(us) on ühismõõdutus ja erinevate asjade mitmekesisus, milles ühtegi maailmakirjeldust ei peeta teistest tähtsamaks. Paljus on on kultuuride, teaduse mõttemudelite, moraaliõpetuste jms ühismõõdutuse olu. Isegi vōrdväärseid asjaliike ei saa taandada ühele algele. Paljuse mõttemustris ükski arvamus või maailmavaade pole tõene vōi kōik vaated on tõesed. Hilise L. Wittgensteini keelemängu ja keelevormide mitmekesisust nimetatakse paljuseks. Paljus on dekonstruktsionismi ja dekonstruktsionistliku kirjandusteooria lähe, koos suhtelisuse ja tõe mõiste vastase hoiakuga. G. Deleuze eristas eriloomulistest osadest koosnevaid paljususi (virtuaalsus) ja ühesugustest osadest koosnevaid paljususi. Enam ei püüta luua üht üldist märgimaailma, mis ühendaks kogu inimkonna. Paljuse vastand on ainus. [1]

Paljus on struktuuriline mitmekesisus, mis võib olla allutatud tervikule ja tagab ühtsuse, kuid ei pruugi. Ontoloogilises mõttes eristatakse paljust kui ühtsusele redutseeritavat paljust ja paljust iseeneses.

Filosoof Jonathan Roffe kirjeldab Gilles Deleuze'i paljususe kontseptsiooni järgmiselt: "Paljusus on keeruline struktuur, mis ei viita eelneva ühtsusele. Paljusus ei ole killustatud ja suurema terviku osa. Deleuze seab üks/mitu vastandusele vastu paljususe. Peale selle rõhutab ta, et tähtis on paljusust kasutada kui nimisõna, mitte kui omadussõna-millegi mitmekesisust. Kõik on Deleuze jaoks paljusus."

Vaata ka

Viited

  1. Leho Lamus. Mõtlemise mõistevõrk, lk 263-264.

Kirjandus

  • The Deleuze Dictionary: the revised edition. Edinburgh: Edinburgh University Press. p. 181.