Digitaaldokument: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:


[[eIDAS]]e järgi on '''e-dokument''' mis tahes sisu, mida säilitatakse elektroonilisel kujul, eelkõige [[Tekst|teksti]] või heli visuaal- või [[audiovisuaalsalvestis]]ena. E-dokumenti ei tunnistata õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul (eIDASe artikkel 46). E-dokumendid on olulised piiriüleste [[e-tehing]]ute edasiarendamiseks siseturul.<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0910 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 910/2014], Euroopa Liidu Teataja, 23. juuli 2014</ref>
[[eIDAS]]e järgi on '''e-dokument''' mis tahes sisu, mida säilitatakse elektroonilisel kujul, eelkõige [[Tekst|teksti]] või heli visuaal- või [[audiovisuaalsalvestis]]ena. E-dokumenti ei tunnistata õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul (eIDASe artikkel 46). E-dokumendid on olulised piiriüleste [[e-tehing]]ute edasiarendamiseks siseturul.<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0910 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 910/2014], Euroopa Liidu Teataja, 23. juuli 2014</ref>

Digitaaldokumente luuakse tavaliselt [[kontoritarkvara]]ga, mis võib olla [[Tarkvara paigaldamine|paigaldatud]] arvutisse ja/või on [[veeb]]ipõhine (näiteks [[Google Drive]]). Kõige levinum elektrooniliste dokumentide lugemise [[vorming]] on [[PDF]], sest see on [[arvuti]] [[riistvara|riist]]- ja [[tarkvara]]platvormist sõltumatu.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 12. aprill 2018, kell 01:41

Digitaaldokument ehk elektrooniline dokument[1] ehk e-dokument on elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokument, mis erineb paber- või analoogkandjal olevast dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks:[2]

  1. bitijada andmekandjal;
  2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist;
  3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus: sisu tõestab fakte ja tegevust; kontekst seostab dokumenti looja tegevuse, asjaajamistoimingute, metaandmete ning teiste dokumentidega.

eIDASe järgi on e-dokument mis tahes sisu, mida säilitatakse elektroonilisel kujul, eelkõige teksti või heli visuaal- või audiovisuaalsalvestisena. E-dokumenti ei tunnistata õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul (eIDASe artikkel 46). E-dokumendid on olulised piiriüleste e-tehingute edasiarendamiseks siseturul.[3]

Digitaaldokumente luuakse tavaliselt kontoritarkvaraga, mis võib olla paigaldatud arvutisse ja/või on veebipõhine (näiteks Google Drive). Kõige levinum elektrooniliste dokumentide lugemise vorming on PDF, sest see on arvuti riist- ja tarkvaraplatvormist sõltumatu.

Vaata ka

Viited

  1. Terminoloogia sõnastik, Dokumendihaldurite Ühing, vaadatud 11.04.2018
  2. Digitaaldokument, term.eki.ee, Viimane muudatus 05.03.2012
  3. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 910/2014, Euroopa Liidu Teataja, 23. juuli 2014

Välislingid