Digitaalne isikutunnistus: erinevus redaktsioonide vahel
ehk digi-ID |
PResümee puudub |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
Tegemist on ID1-formaadis (85,6 × 53,98 mm) [[PVC]]-materjalist [[kiipkaart|kiipkaardiga]], millele on kantud digitaalne isikutuvastussertifikaat ja digitaalne allkirjastamissertifikaat. Digitaalset isikutunnistust ei saa kasutada füüsiliseks [[isiku tuvastamine|isikutuvastamiseks]], sest sellel pole dokumendi omaniku pilti ega allkirjanäidist. |
Tegemist on ID1-formaadis (85,6 × 53,98 mm) [[PVC]]-materjalist [[kiipkaart|kiipkaardiga]], millele on kantud digitaalne isikutuvastussertifikaat ja digitaalne allkirjastamissertifikaat. Digitaalset isikutunnistust ei saa kasutada füüsiliseks [[isiku tuvastamine|isikutuvastamiseks]], sest sellel pole dokumendi omaniku pilti ega allkirjanäidist. |
||
Digitaalset isikutunnistust väljastab [[Politsei- ja Piirivalveamet]] alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[2010]]. [[8. jaanuar]]il [[2018]] [[Vabariigi Valitsus|valitsuse]] algatatud isikut tõendavate dokumentide |
Digitaalset isikutunnistust väljastab [[Politsei- ja Piirivalveamet]] alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[2010]]. [[8. jaanuar]]il [[2018]] [[Vabariigi Valitsus|valitsuse]] algatatud [[isikut tõendavate dokumentide seadus]]e muutmise seadusega (569 SE)<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6dabea1e-8f82-4d5b-916a-d66e75bc8d60/Isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse%20muutmise%20seadus Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus (digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg) 569 SE], Riigikogu, vaadatud 11.04.2018</ref> kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat.<ref>[https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-kaks-seadust/ Riigikogu võttis vastu kaks seadust], Riigikogu, 11. aprill 2018</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ITDS#para20b3lg1 Isikut tõendavate dokumentide seadus §30<sup>3</sup>], Riigi Teataja, Vastu võetud 15.02.1999</ref> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 11. aprill 2018, kell 20:09
Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID[1] on riiklik digitaalne dokument[2], millega on võimalik elektroonilises keskkonnas tõendada oma isikut ja allkirjastada e-dokumente.
Tegemist on ID1-formaadis (85,6 × 53,98 mm) PVC-materjalist kiipkaardiga, millele on kantud digitaalne isikutuvastussertifikaat ja digitaalne allkirjastamissertifikaat. Digitaalset isikutunnistust ei saa kasutada füüsiliseks isikutuvastamiseks, sest sellel pole dokumendi omaniku pilti ega allkirjanäidist.
Digitaalset isikutunnistust väljastab Politsei- ja Piirivalveamet alates 1. oktoobrist 2010. 8. jaanuaril 2018 valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadusega (569 SE)[3] kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat.[4][5]
Vaata ka
Viited
- ↑ eID lühitutvustus, eesti.ee, vaadatud 11.04.2018
- ↑ Isikut tõendavate dokumentide seadus §201, Riigi Teataja, Vastu võetud 15.02.1999
- ↑ Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus (digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg) 569 SE, Riigikogu, vaadatud 11.04.2018
- ↑ Riigikogu võttis vastu kaks seadust, Riigikogu, 11. aprill 2018
- ↑ Isikut tõendavate dokumentide seadus §303, Riigi Teataja, Vastu võetud 15.02.1999