Orav: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
38. rida: 38. rida:
Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.
Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.


==Välislingid==
==mingid lingid mis räägivad orav loom==
{{Commons|Category:Sciurus vulgaris|Orav}}
{{Commons|Category:Sciurus vulgaris|Orav}}
* [[Heiki Suurkask]]: [http://www.epl.ee/artikkel/445516 Punaoravad on hädas halloravate topeltohuga], Eesti Päevaleht 20. oktoober 2008
* [[Heiki Suurkask]]: [http://www.epl.ee/artikkel/445516 Punaoravad on hädas halloravate topeltohuga], Eesti Päevaleht 20. oktoober 2008

Redaktsioon: 4. aprill 2018, kell 20:28

 See artikkel räägib harilikust oravast; perekonna kohta vaata artiklit Orav (perekond); perekonnanime kohta vaata Orav (perekonnanimi)

Harilik orav

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Närilised Rodentia
Sugukond Oravlased Sciuridae
Perekond Orav Sciurus
Liik Harilik orav
Binaarne nimetus
Sciurus vulgaris
Linnaeus, 1758

Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.

See on ainus Eestis pärismaisena elav orava perekonna liik.

Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.

Harilik orav
Foto: Sven Začek
Orava jäljed lumel
Foto: Kristian Pikner

Toitumine

Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.

Eluviis

Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.

Välislingid