Mustvee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lol
Resümee puudub
44. rida: 44. rida:


[[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloendus]]e andmeil olid Mustvee elanikest
[[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloendus]]e andmeil olid Mustvee elanikest
* 57,05% [[venelased|Nikitad]]
* 57,05% [[venelased]],
* 40,73% [[eestlased]],
* 40,73% [[eestlased]],
* 2,22% muust rahvusest.
* 2,22% muust rahvusest.

Redaktsioon: 3. aprill 2018, kell 20:11

Mustvee linn

eesti Mustvee
vene (ajal.) Чёрный (Tšornõi)

Pindala 5,45 km²
Elanikke 1163 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 5097[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 51′ N, 26° 57′ E
Mustvee (Eesti)
Mustvee
Kaart

Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul. Linn on Peipsi eestipoolse ranna suurim asula ning Mustvee valla keskus. Kohalik rahvas nimetab Mustveed Peipsi pealinnaks.[viide?]

Mustvee linn liideti 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus Mustvee vallaga.

Ajalugu

Mustvee nimi pärineb arvatavalt Mustvee jõelt, mis läbi turbamaade voolates tõi suudmealale nii tumeda vee, et paika hakati kutsuma nimega Must (saksa Musth, poola Czarne, vene Tšornõi). Inimesi liikus Mustvees väidetavalt juba kiviajal. Ajaloo andmetel oli Mustvee rand nii hõredasti asustatud suurte metsade ning soode ala, et muistne vabadusvõitlus ristirüütlitega Mustvee ja Lohusuuni ei jõudnudki. Muistse vabadussõja ajal kuulus Mustvee ümbrus Vaia väikemaakonda.[3] Mustvee (Mustut) on kohanimena teada 1493. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid siin mitme küla talupoegade kalastuskohad, kuid 14. sajandini ei olnud veel Peipsi rannas alaliselt elavaid kalureid ning nende elamuid. Kala püüdsid nii lähemad kui ka kaugemad külakonnad vaid hooaegselt oma tarbeks. Rannas olid neil püügiaegadeks ajutised onnid ehk kalamajad ja võrkude kuivatamise varped. Algul võisid randa vabalt kasutada kõik kalastajad, alles feodaalse õiguskorra tekkimisega jagati rand feodaalide vahel, kes ka oma väheviljakad rannaosad järk-järgult alatiste kaluritega asustasid.[3]

Aastast 1554 on teateid Mustvee mõisa (Moustet) kohta. Mustvee oli Poola Liivimaa valdusala kõige kirdepoolsem piiripunkt ja sellel mõisal ei olnud oma maid. Mõisa ülesandeks oli talurahva andami kogumine, tollimaksu võtmine üle Poola valduste piiri minevatelt vooridelt ja Peipsi järve valvamine. Poola aeg ei kestnud kaua, 1600. aastal puhkes Poola-Rootsi sõda. Sõja võitis Rootsi, kes alistas Mandri-Eesti 1625. aastaks, seejärel algas Rootsi aeg ka Mustvees.[3] Rootsi ajast on Mustvees teada neli talu.[4] 17. sajandi alguse Rootsi kaardil on asula tähistatud nimega Muſta kyla.[5]

1638. aasta revisjoni järgi kuulusid Peipsi rannakülad Lohusuust kuni Omeduni (sealhulgas ka Mustvee) Võtikvere vakusesse. Vakus oli feodaalaegne paljudest küladest koosnev haldus- ja maaüksus. 1703.–1704. aastal liideti Mustvee piirkond Põhjasõja ajal Venemaaga. Algas uus ajastu Mustvee ajaloos – Vene aeg. Mustvee oli tähtis ühendustee Riia, Tartu ja Narva vahel, kuid pärast Venemaaga liitmist pikenes see Peterburini.[3] Suurem asula tekkis siia 18. sajandil vene vanausulistest, millest ka venepärane kohanimetus (Посад Черный). 1802. aastal ehitas kaupmees Ioakim Goruškin vanausulistele puidust palvemaja.[6]

19. sajandil kuulus Mustvee küla Laius-Tähkvere mõisapiirkonda Torma kihelkonnas. 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas.[3] Aastal 1869. sai Mustvee omaette vallaks (vt Mustvee vald) ning küla hakati kutsuma possaadiks. 1897. aastal oli Mustvee possaadis 400 puu- ja 8 kivimaja, kus elas 3215 inimest.[6] 1921. aastal siseministeeriumi poolt antud õigustega muudeti Mustvee aleviks. Territoriaalselt kuulus Mustvee Tartumaa alla.[3]

1926. aastal valmis Sonda–Mustvee kitsarööpmeline raudtee, kus töötas neli ametnikku. Ööpäevas liikus kaks rongi. 15. mail 1968 saadeti teele viimane rong, pärast mida lõpetas raudtee Mustvees oma tegevuse.[3] Kolmanda astme linnaks sai Mustvee 1938. aastal. 1940. aastal seoses riigikorra muutusega natsionaliseeris nõukogude võim pangad, vabrikud, tehased, ettevõtted, samuti suurel hulgal elumaju. 1940. aasta lõpuks oli erakaupmees hulgikaubandusest täiesti välja tõrjutud. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide asemele loodi oktoobrilaste, pioneeride ja kommunistlike noorte organisatsioonid, samuti reformiti põllumajandus.[3] 1. oktoobril 1950 pärast maakondade kaotamist moodustati Mustvee rajoon. Aastatel 1950–1959 oli Mustvee linn Mustvee rajooni keskus. 1. jaanuaril 1959 Mustvee rajoon likvideeriti ning linn ühendati Jõgeva rajooniga. Mustvee rajooni ajal toimus linnas aktiivne areng, kuid linna ühendamine Jõgeva rajooniga ei mõjunud piirkonnale hästi. Mustvee elanike arv hakkas kahanema. Toonane linnapea oli Elmar Peterson, kes püsis ametis kuni 1982. aastani.[3] Pärast Elmar Petersoni ametiaega on Mustvee linnal olnud väga palju erinevaid linnajuhte. Praegune Mustvee linnapea Max Kaur asus ametisse 2. aprillil 2013.

18. detsembril 2014 avati Mustvee linnas uus reisisadama hoone. Lisaks moodsa arhitektuuriga sadamahoonele sai remonditud põhjakai ja ehitati uus paadisadam. Uus paadisild on 168 meetrit pikk. Mustvee sadama ehitus läks maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuli Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist "Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond". Mustvee reisisadamas on laevaliiklus toiminud nii tsaariajal kui esimese Eesti Vabariigi ajal. Nõukogude ajal seisid Mustvees ka tiiburlaevad.[viide?]

Rahvastik

Elanike arv

1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2009 2012 2014 2015
2893 2745 2841 2325 2227 2087 1990 1744 1596 1358 1449 1409

Rahvuslik koosseis

2000. aasta rahvaloenduse andmeil olid Mustvee elanikest

2011. aasta rahvaloenduse andmeil olid Mustvee elanikest 55,2% venelased ja 41,5% eestlased.

Haridus

Mustvees on kaks üldhariduskooli: Mustvee Gümnaasium ja Mustvee Vene Gümnaasium. Linnas tegutseb ka muusika- ja kunstikool.

Mustvee Algkool

1680. aastast alates kuulus osa Mustveest Lohusuu abikihelkonda ja Mustvee lapsed olid Lohusuu köstri õpetada. Õppetöö oli sel ajal väga lühike. Lohusuus ja Tormas algas õppetöö jaanuaris ja kestis neli nädalat või pisut enam, vastavalt õpilaste võimekusele. Õpetati nii katekismust kui ka kirikulaule. Kool oli ainult leerilaste ettevalmistajaks. 19. sajandi teisel veerandil kasvas Mustvee elanikkond nii arvukaks, et tekkis vajadus oma kooli järele. Kooli rajamist kohustas ka 1819. aasta Liivimaa talurahvaseadus. Õppeaineid oli 19. sajandi algupoolel külakoolis juba rohkem kui eelmise sajandi leerikoolis; aineteks olid lugemine, katekismuse päheõppimine, laulmine noodi järgi jne. Kui 1869. aastal sai Mustveest iseseisev vald, siis hakati kooli kutsuma vallakooliks, kuigi sisuliselt oli see sama, mis külakool. 1886. aastast alates hakati järjekindlalt läbi viima eesti koolide venestamist, see tähendab, et kõiki aineid hakati õpetama vene keeles. Venestati ka Mustvee eesti kool. 1892. aastal ehitati Mustveesse uus vallakoolimaja. Selles hoones asub praegu polikliinik. 1916. aastal muudeti Mustvee vallakool 1-klassiliseks ministeeriumikooliks, mis tegutses 1918. aastani endises vallakoolimajas. 1918. aastast kandis algkool Mustvee Eesti Algkooli nime. 1928. aastal ühendati Mustvee Algkool Mustvee Reaalkooliga.[3]

Keskkool

1909. aastal asutati Mustvees linnakool – gorodskoi. Linnakool andis haridust kõigist seisustest lastele. Õppekeel oli vene keel. Linnakooli pääses pärast 1-klassilise ministeeriumikooli lõpetamist. 1913. aastal muudeti linnakool Kõrgemaks Algkooliks[küsitav]. 1. septembril 1918 avas Mustvee Haridusselts eestikeelse keskkooli. Kool kandis nime Mustvee Eesti Hariduse Seltsi Reaalkool. 1940. aastal muudeti Mustvee Reaalkool keskkooliks. 1944. aastal kandis kool nime Mustvee Mittetäielik Keskkool. Aastatel 1945–2003 oli kooli nimi Mustvee I Keskkool. 2003. aastast alates kannab kool Mustvee Gümnaasiumi nime.[3]

Mustvee Vene Gümnaasium

22. novembril (vkj) 1848 loodi Mustvees Püha Nikolause Õigeusu koguduse juurde esimene vene kihelkonnakool. 1989. aastal rajati uus koolihoone. Kool on kandnud mitmeid nimesid, alates 2000. aastast kannab kool Mustvee Vene Gümnaasiumi nime.

Mustvee Muusika- ja Kunstikool

Mustvee Muusika- ja Kunstikool alustas tegevust 1. septembril 1995. Muusikaosakond alustas kahe erialaga: klaveri- ja viiulierialaga ning kunstiosakond töötas algul huviringina. Koolis avati ka puhkpilliklass, kus praegu on võimalik õppida klarneti- ja saksofonieriala.[3]

Vaatamisväärsused

Mustvees tegutseb Eestis ainulaadne Heino Lubja kaalumuuseum. Kollektsiooni kuulub üle saja kaalu, paarkümmend margapuud ja palju muid kaalumisega seotud eksponaate. Muuseum avati 1. mail 1998, kuid praeguseks on muuseum külastajatele suletud.

Samuti asub Mustvees Vanausuliste Koduloomuuseum, kus on väljapanek Mustvee ajaloost ning vene vanausuliste eluolust. Muuseumis on püsiv näitus, kus on vaatamiseks välja pandud maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja Mustvee Muusika- ja Kunstikooli õpilaste tööd. Algul asus muuseum Mustvee Vene Gümnaasiumi ruumides, kuid alates 2008. aastast asub muuseum Mustvee Muusika- ja Kunstikooli hoones.

Mustvee huviväärsused on üks paljudest Kalevipoja lingukividest (pikkus 2,5 m, laius 2,2 m ja kõrgus 2 m). Kivi oli aastaid kaldamudasse vajunud, kuid 2008. aastal tõsteti see taas kaldale.

Peipsi kaldal seisab monument "Leinav tütarlaps" (1973, Elmar Rebane), mis tähistab ühishauda, kuhu on maetud Teises maailmasõjas langenud 260 sõjameest.

Üks põnev vaatamisväärsus on ka orduaegne piirikivi, mis asub kultuurikeskuse pargis. Arvatakse, et see kivi tähistas piiri Liivi ordu ja Tartu piiskopkonna maade vahel pärast mandri-eestlaste alistamist 1224. aastal saksa ristisõdijate poolt. Kivi leiti Mustvee jõe parempoolse kalda lähedalt ja tõmmati kaldale 1910. aastal.[3]

Mustvees oli 20. sajandi algul seitse kirikut. Praeguseks tegutseb viis kirikut, kus igal pühapäeval peetakse jumalateenistusi:

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Püha Imetegija Nikolaose kirik. 1839. aastal rajati järve kaldale puukirik, kuid usuvahetusliikumise tõttu suurenes koguduse liikmete arv ja 1864. aastal avati uus kirik, mis asub tänaseni Mustvee Gümnaasiumi vastas.

Mustvee Halastuse ja Püha-Kolmainsuse Ühisusu kirik valmis 1877. aastal. Selles kirikus tegutses kogudus 1957. aastani. Nõukogude ajal võeti kirik koguduselt ära ja seda kasutati laona, milles hoiti näiteks jahu ja mööblit. Hiljem seisis hoone tühjana. Ikoonid ja kirikuvara anti üle õigeusu kirikule, kus need on tänaseni. Alates 1980. aastast asus kirikusse baptisti kogudus. 2003. aastal anti kirik ühisusulistele tagasi ning hoone korrastati.

Mustvee luteriusu kirikut hakati ehitama 1877. aastal. 1926. aastani oli see Torma abikirik, siis sai kogudus iseseisvaks. Koguduse õpetaja on alates 1963. aastast Eenok Haamer.

Esimene Mustvee vanausuliste palvemaja ehitati 1802. aastal linnaelaniku Joakim Gorjuškini poolt. See oli suurim vanausuliste kogudus Eestis. Praegune pühakoda rajati 1930. aastal ning on siiani kõige suurem vanausuliste pühakoda Eestis.[3]

Mustvee Betaania kogudus asutati juba 1921. aastal, esimene palvemaja valmis 1937. aastal, mis Nõukogude ajal riigistati ning ehitati ümber kinoks. Uus palvemaja valmis 2008. aastal.[7] Praegu toimuvad koguduses pühapäeviti jumalateenistused ning töötab kaks kodugruppi.[3]

Galerii

Vaata ka

Viited

  1. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 25.08.2023.
  2. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 MTÜ Peipsikad. 2012. "Meie Mustvee". Põltsamaa: Vali Press.
  4. Avo. Torma kihelkonna kohanimed, külad ja mõisad. virumaa.ee, 20.12.2007. Kasutatud 12. märts 2018.
  5. Karta Estland Livland 1600 tal Oxenstiernska saml nr 16_3-2.; Rootsi Riigiarhiiv
  6. 6,0 6,1 Leonid Mihhailov. 2013. "Peipsi-Pihkva järve asulad". Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
  7. Hanneli Rudi. Kirikuterohkeim linn sai uue pühakoja. Postimees, 14.08.2008. Kasutatud 12. märts 2018.

Välislingid