Hapukapsas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. aprill 2018, kell 10:20

Hapukapsas on hapendatud kapsas, üks eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis koht, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus vitamiinidest, hapukapsas aitas näiteks vältida skorbuuti. Samas on hapukapsad ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides. Hapukapsalembuse järgi on sakslased saanud mitmes keeles pilkenime, näiteks inglise Kraut (<Sauerkraut 'hapukapsas'). Vene köögis on tähtsal kohal hapukapsatoidud nagu traditsiooniline hapukapsasupp štši (щи). Korea köögi üks esindusroogi on hapendatud kapsal põhinev salat kimchi.

Valmistamine ja serveerimine

Hapendamiseks kapsas peenestatakse (kas kapsariivi või kapsaraua abil) ja segatakse paraja koguse soolaga. Maitse ja ilu pärast lisatakse mõnikord ka tükeldatud porgandit või jõhvikaid. Ligikaudu toatemperatuuril algab bakterite toimel käärimine, mille käigus tekib konserveeriv piimhape.

Ehkki hapukapsaid võidakse süüa "toorelt" (st, vaid hapendatult), näiteks salatis, enamasti neid tänapäeval siiski hautatakse, harvemini praetakse. Hautamisel võidakse hapukapsastele lisada sealiha (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige köömneid, harvem loorberit, kuid mõnel pool isegi ketšupit). Hapukapsaid võib hautada ka õlles. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina hapukapsasupis.

Tüüpiliselt serveeritakse hapukapsaid praelisandina: pidulaudade klassikaline kooslus nii sünnipäeval, pulmas kui ka matusel on keedukartulid, hautatud hapukapsad ja seapraad, selle kõrvale pakutakse tihti valget viina. Jõuluajal antakse hapukapsaid verivorsti kõrvale, kõige sagedamini koos keedukartulite ja marineeritud kõrvitsaga (kõrvitsasalatiga).

Säilitamine

Vanasti oli kombeks teha hapukapsaid sisse suures tünnis, milles kapsastele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. Nõukogude ajal tehti kapsaid kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsad tavaliselt poest, kus neid müüakse nii konservina kui ka lahtiselt.

Vaata ka

Mulgi kapsad

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[File:Kiszona kapusta.JPG|pisi|Hapukapsas porgandi ja tilliga.]]
+[[File:Kiszona kapusta.JPG|pisi|Hapukapsas porgandi ja tilliga]]
 [[Pilt:Potis keevad hapukapsad lihaga.jpg|pisi|Potis keevad hapukapsad lihaga]]
-'''Hapukapsas''' on [[hapendamine|hapendatud]] [[kapsas]], üks eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis roll, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus [[vitamiin]]idest, hapukapsas aitas näiteks vältida [[skorbuut]]i. Samas on hapukapsad ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides. Hapukapsalembuse järgi on [[sakslased]] saanud mitmes keeles pilkenime, näiteks inglise ''Kraut'' (<''Sauerkraut'' 'hapukapsas'). [[Vene köök|Vene köögis]] on tähtsal kohal hapukapsatoidud nagu traditsiooniline hapukapsasupp [[štši]] (''щи''). [[Korea köök|Korea köögi]] üks esindusroogi on hapendatud kapsal põhinev salat ''[[kimchi]]''.
+'''Hapukapsas''' on [[hapendamine|hapendatud]] [[kapsas]], üks eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis koht, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus [[vitamiin]]idest, hapukapsas aitas näiteks vältida [[skorbuut]]i. Samas on hapukapsad ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides. Hapukapsalembuse järgi on [[sakslased]] saanud mitmes keeles pilkenime, näiteks inglise ''Kraut'' (<''Sauerkraut'' 'hapukapsas'). [[Vene köök|Vene köögis]] on tähtsal kohal hapukapsatoidud nagu traditsiooniline hapukapsasupp [[štši]] (''щи''). [[Korea köök|Korea köögi]] üks esindusroogi on hapendatud kapsal põhinev salat ''[[kimchi]]''.
 ==Valmistamine ja serveerimine==
 Hapendamiseks kapsas peenestatakse (kas [[kapsariiv]]i või [[kapsaraud|kapsaraua]] abil) ja segatakse paraja koguse [[Naatriumkloriid|soolaga]]. [[Maitse]] ja [[ilu]] pärast lisatakse mõnikord ka tükeldatud [[porgand]]it või [[jõhvikas|jõhvikaid]]. Ligikaudu [[toatemperatuur]]il algab [[bakter]]ite toimel [[käärimine]], mille käigus tekib konserveeriv [[piimhape]].
-Ehkki hapukapsaid võidakse süüa "toorelt" (st, vaid hapendatult), näiteks [[salat]]is, enamasti neid tänapäeval siiski [[hautamine|hautatakse]], harvemini [[praadimine|praetakse]]. Hautamisel võidakse hapukapsastele lisada [[sealiha]] (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige [[köömned|köömneid]], harvem [[loorber]]it, kuid mõnel pool isegi [[ketšup]]it). Tihti hautatakse hapukapsaid koos rasvase [[sealiha]]ga. Hapukapsaid võib hautada ka [[õlu|õlles]]. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina [[hapukapsasupp|hapukapsasupis]].
+Ehkki hapukapsaid võidakse süüa "toorelt" (st, vaid hapendatult), näiteks [[salat]]is, enamasti neid tänapäeval siiski [[hautamine|hautatakse]], harvemini [[praadimine|praetakse]]. Hautamisel võidakse hapukapsastele lisada [[sealiha]] (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige [[köömned|köömneid]], harvem [[loorber]]it, kuid mõnel pool isegi [[ketšup]]it). Hapukapsaid võib hautada ka [[õlu|õlles]]. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina [[hapukapsasupp|hapukapsasupis]].
 Tüüpiliselt serveeritakse hapukapsaid praelisandina: pidulaudade klassikaline kooslus nii sünnipäeval, pulmas kui ka matusel on [[keedukartul|keedukartulid]], hautatud hapukapsad ja [[seapraad]], selle kõrvale pakutakse tihti valget [[viin (jook)|viina]]. [[Jõulud|Jõuluajal]] antakse hapukapsaid [[verivorst]]i kõrvale, kõige sagedamini koos keedukartulite ja [[marineerimine|marineeritud]] kõrvitsaga ([[kõrvitsasalat]]iga).