Bentley: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
'''Bentley Motors Limited''' on Briti autotootja, mis tegeleb suuresti käsitööna valmivate luksusautode kujundamise, arendamise ja tootmisega. See on [[Volkswagen AG]] tütarettevõte. Kuigi praegu on peakorter [[Crewe]]'s [[Cheshire]]'i krahvkonnas, asutati [[Bentley Motors Limited]] 18. jaanuaril 1919 hoopis [[Cricklewood]]is [[Põhja-London]]is. Asutajaks oli [[W. O. Bentley]]. |
'''Bentley Motors Limited''' on Briti autotootja, mis tegeleb suuresti käsitööna valmivate luksusautode kujundamise, arendamise ja tootmisega. See on [[Volkswagen AG]] tütarettevõte. Kuigi praegu on peakorter [[Crewe]]'s [[Cheshire]]'i krahvkonnas, asutati [[Bentley Motors Limited]] 18. jaanuaril 1919 hoopis [[Cricklewood]]is [[Põhja-London]]is. Asutajaks oli [[W. O. Bentley]]. |
||
Suure Depressiooni ajal sattus Bentley raskustesse, 1931. aastal võttis firma üle Rolls-Royce Limited. Alates 1931. aastast kuni olidki Bentley autod sportlikumad variandid Rolls-Royce'i mudelitest. 1971. aastal ostis raskustesse sattunud Rolls-Royce'i ära Suurbritannia valitsus, 1973. aastal aga Rolls-Royce'i autodivisjon Rolls-Royce Motors koos Bentleyga müüdi, mille 1980. aastal ostis Vickers plc. 1998. aastal otsustas Vickers Rolls-Royce'i autodivisjoni ära müüa. Eeldati, et uueks omanikuks saab 340 miljonit naelsterlingit maksnud [[BMW]], kuid Volkswagen AG tegi pakkumise 430 miljonile, ostes sellega endale Rolls-Royce'i autodisainid, mudelinimetused ja tootmisvahendid, kuid mitte Rolls-Royce'i nime ja logo, mis jäid Rolls-Royce'i lennukimootorite divisjonile. |
Suure Depressiooni ajal sattus Bentley raskustesse, 1931. aastal võttis firma üle Rolls-Royce Limited. Alates 1931. aastast kuni ülevõtmiseni Volkswageni poolt olidki Bentley autod sportlikumad variandid Rolls-Royce'i mudelitest. 1971. aastal ostis raskustesse sattunud Rolls-Royce'i ära Suurbritannia valitsus, 1973. aastal aga Rolls-Royce'i autodivisjon Rolls-Royce Motors koos Bentleyga müüdi, mille 1980. aastal ostis Vickers plc. 1998. aastal otsustas Vickers Rolls-Royce'i autodivisjoni ära müüa. Eeldati, et uueks omanikuks saab 340 miljonit naelsterlingit maksnud [[BMW]], kuid Volkswagen AG tegi pakkumise 430 miljonile, ostes sellega endale Rolls-Royce'i autodisainid, mudelinimetused ja tootmisvahendid, kuid mitte Rolls-Royce'i nime ja logo, mis jäid Rolls-Royce'i lennukimootorite divisjonile. |
||
Kuid Vickers oli juba 1994. aastal sõlminud BMWga lepingu Rolls-Royce/Bentley uuele, 1998. aastal tootmisesse minevale autopaarile mootorite tarnimiseks - Rolls-Royce Silver Seraph pidi saama endale [[BMW E38|BMW 750i]] 5.4-liitrise vabalthingava V12 mootori, Bentley Arnage aga BMW 4.4-liitrise topeltturbo-V8. Lepinguga oli aga BMWl õigus leping 12-kuuse etteteatamisajaga üles öelda, mis ei oleks olnud piisav, et Volkswagen saaks autod ümber projekteerida. Kui BMW ostis 40 miljoni naela eest endale Rolls-Royce'i nime ja logo, sõlmisid BMW ja Volkswagen lepingu, mille kohaselt kuni 2002. aastani sai Volkswagen endale ajutise õiguse Rolls-Royce'i nime ja logo kasutada, ning BMW jätkas mootorite tarnimist. 1. jaanuarist 2003 jäi aga Bentley Volkswagenile, kuid Rolls-Royce jäi BMW-le. Ka Rolls-Royce'i Crewe'i tehas jäi Volkswagenile, kus hakati Bentley autosid tootma, Rolls-Royce aga kolis Goodwoodi Lääne-Sussexi krahvkonnas. |
Kuid Vickers oli juba 1994. aastal sõlminud BMWga lepingu Rolls-Royce/Bentley uuele, 1998. aastal tootmisesse minevale autopaarile mootorite tarnimiseks - Rolls-Royce Silver Seraph pidi saama endale [[BMW E38|BMW 750i]] 5.4-liitrise vabalthingava V12 mootori, Bentley Arnage aga BMW 4.4-liitrise topeltturbo-V8. Lepinguga oli aga BMWl õigus leping 12-kuuse etteteatamisajaga üles öelda, mis ei oleks olnud piisav, et Volkswagen saaks autod ümber projekteerida. Kui BMW ostis 40 miljoni naela eest endale Rolls-Royce'i nime ja logo, sõlmisid BMW ja Volkswagen lepingu, mille kohaselt kuni 2002. aastani sai Volkswagen endale ajutise õiguse Rolls-Royce'i nime ja logo kasutada, ning BMW jätkas mootorite tarnimist. 1. jaanuarist 2003 jäi aga Bentley Volkswagenile, kuid Rolls-Royce jäi BMW-le. Ka Rolls-Royce'i Crewe'i tehas jäi Volkswagenile, kus hakati Bentley autosid tootma, Rolls-Royce aga kolis Goodwoodi Lääne-Sussexi krahvkonnas. |
||
Redaktsioon: 2. aprill 2018, kell 23:33
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Asutatud | 18. jaanuar 1919 |
|---|---|
| Tüüp | Tütarettevõte |
| Peakorter | Crewe, Inglismaa, Suurbritannia |
| Juhtkond | Wolfgang Dürheimer (esimees, tegevjuht) |
| Emaorganisatsioon | Volgswagen AG |
| Töötajad | 3600 (2013) |
| Veebileht |
bentleymotors |
Bentley Motors Limited on Briti autotootja, mis tegeleb suuresti käsitööna valmivate luksusautode kujundamise, arendamise ja tootmisega. See on Volkswagen AG tütarettevõte. Kuigi praegu on peakorter Crewe's Cheshire'i krahvkonnas, asutati Bentley Motors Limited 18. jaanuaril 1919 hoopis Cricklewoodis Põhja-Londonis. Asutajaks oli W. O. Bentley.
Suure Depressiooni ajal sattus Bentley raskustesse, 1931. aastal võttis firma üle Rolls-Royce Limited. Alates 1931. aastast kuni ülevõtmiseni Volkswageni poolt olidki Bentley autod sportlikumad variandid Rolls-Royce'i mudelitest. 1971. aastal ostis raskustesse sattunud Rolls-Royce'i ära Suurbritannia valitsus, 1973. aastal aga Rolls-Royce'i autodivisjon Rolls-Royce Motors koos Bentleyga müüdi, mille 1980. aastal ostis Vickers plc. 1998. aastal otsustas Vickers Rolls-Royce'i autodivisjoni ära müüa. Eeldati, et uueks omanikuks saab 340 miljonit naelsterlingit maksnud BMW, kuid Volkswagen AG tegi pakkumise 430 miljonile, ostes sellega endale Rolls-Royce'i autodisainid, mudelinimetused ja tootmisvahendid, kuid mitte Rolls-Royce'i nime ja logo, mis jäid Rolls-Royce'i lennukimootorite divisjonile.
Kuid Vickers oli juba 1994. aastal sõlminud BMWga lepingu Rolls-Royce/Bentley uuele, 1998. aastal tootmisesse minevale autopaarile mootorite tarnimiseks - Rolls-Royce Silver Seraph pidi saama endale BMW 750i 5.4-liitrise vabalthingava V12 mootori, Bentley Arnage aga BMW 4.4-liitrise topeltturbo-V8. Lepinguga oli aga BMWl õigus leping 12-kuuse etteteatamisajaga üles öelda, mis ei oleks olnud piisav, et Volkswagen saaks autod ümber projekteerida. Kui BMW ostis 40 miljoni naela eest endale Rolls-Royce'i nime ja logo, sõlmisid BMW ja Volkswagen lepingu, mille kohaselt kuni 2002. aastani sai Volkswagen endale ajutise õiguse Rolls-Royce'i nime ja logo kasutada, ning BMW jätkas mootorite tarnimist. 1. jaanuarist 2003 jäi aga Bentley Volkswagenile, kuid Rolls-Royce jäi BMW-le. Ka Rolls-Royce'i Crewe'i tehas jäi Volkswagenile, kus hakati Bentley autosid tootma, Rolls-Royce aga kolis Goodwoodi Lääne-Sussexi krahvkonnas.
Endine Rolls-Royce'i 6.75-liitrine V8 mootor, mida kasutasid Bentley teised mudelid (Turbo RT, Azure, Continental R/T) jäi Volkswagenile, 1999. aastal sai selle endale ka Arnage, mudelina Red Label; BMW mootoriga mudeli (Green Label) tootmine lõppes juba 2000. aastal. Rolls-Royce Silver Seraphi tootmine lõpetati peale BMW ja Volkswageni koostöö lõppu 2002. aastal, selle vahetas välja uus Rolls-Royce Phantom, mis hakkas kasutama uut BMW V12 mootorit.
2002. aastal, kuninganna Elizabeth II 50. troonijuubeli puhul, toodeti talle kahes eksemplaris limusiin Bentley State Limousine. Välja lasti ka uus Volkswageni käe all projekteeritud autodeseeria, mis algas 2003. aastal tootmisse läinud Continental GT kupeega, sellele järgnesid 2005. aastal Continental Flying Spur sedaan ja 2006. aastal Continental GTC kabriolett. Rolls-Royce'i-põhiste Arnage'i ja Azure'i tootmine lõpetati 2009. aastal. Arnage'i vahetas välja uus Mulsanne.
Bentley autosid müüavad edasimüüjad üle maailma, 2012. aasta novembri seisuga oli suurim tarbijariik Hiina.