Kommunism: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
Ei tööta |
Ei tööta |
||
Ei tööta |
|||
== Sõna ajalugu == |
|||
Sõnad "kommunism" ja "kommunist" tulid kasutusele [[Prantsusmaa]]l pärast [[Juulirevolutsioon|1830. aasta revolutsiooni]]. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal [[1840]] korraldati [[Pariis]]is esimene ''[[communist banquet]]''. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti [[Étienne Cabet]]' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb [[prantsuse keel]]est, kus seda võib tõlkida nii [[kommuun]], omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka <i>communauté</i>, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid [[Karl Marx]] ja [[Friedrich Engels]] seda sõna 'kommunism' [[Kommunistliku partei manifest]]is. |
|||
==Kommunismi kuriteod== |
==Kommunismi kuriteod== |
Redaktsioon: 29. märts 2018, kell 08:29
Ei tööta
Ei tööta
Ei tööta
Kommunismi kuriteod
Lähemalt artiklis Kommunismi kuriteod
Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud Nõukogude Liidus 1917–1991 valitsenud režiim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi.
1917–1991 Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on 20. sajandi üks suuremaid inimsusvastaseid kuritegusid. Ka ükski teine kommunistlik režiim ei ole võimul püsinud ilma ulatuslike inimsusvastaste kuritegude toimepanekuta ning demokraatlikke vabadusi ja opositsioonilisi poliitilisi organisatsioone lämmatamata. Kommunism on üks totalitaarseid ideoloogiaid koos fašismi, äärmusteokraatia ja teistega. Prantsuse ajaloolaste "Kommunismi musta raamatu" andmeil on kommunistlikud režiimid hävitanud üle 100 miljoni inimese.
Kommunismi voolud
Kommunism on aja jooksul omandanud eri vorme, mis konkretiseerivad algset õpetust, aga sageli ka hälbivad teatud määral sellest. Näiteks on mitmel pool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine.
Suuremad kommunismivoolud on:
Kirjandus
- "Kommunismi must raamat. Kuriteod, terror, repressioonid". Autorid Stéphane Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panné, Andrzej Paczkowski, Karel Bartosek, Jean-Louis Margolin; kaasautorid Rémi Kauffer, Pierre Rigoulot, Pascal Fontaine, Yves Santamaria, Sylvain Boulouque; tõlkijad: Marri Amon, Marvi Järve, Tunne Kelam, Tõnis Lukas, Tiiu Relve, Enn Sarv, Indrek Õis; eessõna: Lennart Meri; järelsõna: Mart Laar. Varrak, Tallinn 2000, 975 lk; ISBN 9985301900
- Richard Pipes, "Kommunism. Lühiajalugu". Tõlkinud Lia Rajandi; järelsõna: Peeter Tulviste. Sari Aken ilma, Ilmamaa, Tartu 2005, 206 lk; ISBN 9985770730
- Mark Sandle, "Kommunism" (lühiülevaade kommunismi ajaloost). Tõlkinud Taavi Orgla. Sari Historica. Kirjastus Pegasus, Tallinn 2010, 240 lk; ISBN 9789949472017
- Archie Brown, "Kommunismi tõus ja langus". Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik. Varrak, Tallinn 2011, 852 lk; ISBN 9789985322079
Välislingid
- Marek Tamm, "Kommunismi mustad teod jahmatavad Prantsusmaad" – Eesti Ekspress 30. jaanuar 1998, lk B7
- Erkki Bahovski, "Must lagi on meie madalal toal" ("Kommunismi must raamat") – Postimees 11. detsember 2000, lk 18
- Peep Pillak, "Kommunismi must raamat eesti keeles" (pdf-vormingus) – Tuna 2001, nr 3, lk 139–140
- Aap Neljas, "Kommunismi lühiajalugu" (Richard Pipesi raamatu "Kommunism" arvustus) – Sirp 3. juuni 2005, lk 3
- Aivar Kull, "Tasku mõõtu raamat vaatleb kommunismi" (R. Pipesi raamatu "Kommunism" arvustus) – Tartu Postimees 17. august 2005, lk 2
- Euroopa südametunnistus ja totalitarism – Saadikud võtsid vastu resolutsiooni, milles mõistetakse "kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusvastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised".
- Marxists Internet Archive
- Marxist.net
- Theses on Feuerbach
- Principles of Communism
- The Communist Manifesto
- The Civil War in France
- Socialism: Utopian and Scientific
- Reform or Revolution?
- What is to be Done?
- One Step Forward, Two Steps Back
- Two Tactics of Social-Democracy in the Democratic Revolution
- Materialism and Empirio-Criticism
- The Right of Nations to Self-Determination
- Imperialism, The Highest Stage of Capitalism
- The State and Revolution
- The Military Programme of the Proletarian Revolution
- The Tasks of the Proletariat In Our Revolution
- Communism is not exactly dead!
Vaata ka
- Teaduslik kommunism (poliitiline õppeaine Nõukogude Liidu kõrgkoolides)
- Antikommunism
- Vasakpoolne kommunism
- Kommunistlik sümboolika
- Kommunistlik kuritegu
- Tallame puruks valgesoome mao