SA Kihnu Kultuuriruum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. märts 2018, kell 13:26

SA Kihnu Kultuuriruum on 2003. aastal loodud sihtasutus, mille eesmärk on Kihnu kultuuri ja traditsioonide jätkusuutlikkus. ^[1].

Mis on Kihnu kultuuriruum?

Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. See on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel ja looduskeskkond.

Tänane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks elemente nii naabritelt Eestis kui rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehhaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele mandrist, on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu. /väljavõte riiklikust taotlusest/

UNESCO nimekiri

Kihnu kultuuriruum kanti 2003. aastal UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see koos teiste "meistriteostega" inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjaga.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekanded:

Hapuroka tegemne ja söömine Kihnus – Annika Annuk;
Kakuamiga räimede püüdmine Kihnus – Annika Annuk;
Kihnu keel – Külli Laos;
Kihnu kinnaste kudumine ja kandmine – Annika Annuk;
Kihnu kördi kandmine – Mare Mätas;
Kihnu sitsijaki õmblemine ja kandmine – Annika Annuk;
Kihnu troi kudumine ja kandmine – Annika Annuk;
Kiviaia ehitamine Kihnus – Annika Annuk;
Leivategu Kihnus – Annika Annuk;
Räimede suitsutamine ja söömine Kihnus – Annika Annuk;
Säärepaelte tegemine ja kasutamine Kihnus – Annika Annuk;
Talvine kalapüük Kihnus – Karin Leivategija;
Õlle tegemine ja joomine Kihnus – Annika Annuk.

Eesmärk

SA Kihnu Kultuuriruumi eesmärk on Kihnu vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja arendamine võimalikult autentsel kujul. Oluliseim on Kihnu kultuuris osalejate ringi laiendamine, eriti noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga Kihnu ja Manija saarel.

Põhitegevused

Sihtasutuse toetusel ja kaasabil on ilmunud ajakiri Kyne. Sihtasutus annab välja Pärimuspreemia-nimelist auhinda.

Juhatus ja nõukogu

Aastast 2004 juhib SA Kihnu Kultuuriruumi tegevust Mare Mätas. Sihtasutuse nõukogu esimees on Eha Ristimets. Nõukogu liikmed on:

Kultuuriruumi Eesti riikliku kandidatuuri seadsid üles 2003. aastal sihtasutust juhtinud esimees Rein Kupri ning juhatuse liikmed: Õie Vesik, Annely Akkermann, Johannes Leas ja Mark Soosaar.

Sihtasutuse nõukogusse kuulusid aastal 2003: Joel Sang, Helga Michelson, Rosalie Karjam, Katrin Kumpan, Aet Maatee, Anu Raud, Ingrid Rüütel ja Külli Sepp.

Välislingid

Viited

↑ http://web.archive.org/web/20141204172730/http://www.kultuuriruum.ee/?id=494 (vaadatud 04.12.2014)

[Sihtasutuse_koduleht-1] ttp://web.archive.org/web/20141204172730/http://www.kultuuriruum.ee/?id=494 (vaadatud 04.12.2014)

[1]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 ==Mis on Kihnu kultuuriruum?==
-Kihnu kultuuriruum on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel ja looduskeskkond. Kihnu elulaad ja elatusallikad on alati sõltunud ümbritsevast Läänemerest, mis mängib olulist rolli kogukonna tekkimises ja tavada kujunemises.
+Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. See on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel ja looduskeskkond.
+Tänane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks elemente nii naabritelt Eestis kui rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehhaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele mandrist, on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu.
-Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. Ümbritsev meri, karm kliima ja saarelised tingimused on kujundanud omakorda kihnu kogukonda, kelle ellujäämine on olnud sõltuv harmoonilisest kooseksistentsist loodusega, teisalt on aga sama oluliseks teguriks olnud traditsiooniliste teadmiste ja oskuste säilimine ning kunstiväljenduse edasiandmise protsess kogukondliku eluviisi kontekstis. Ühtlasi on pidevalt käidud läbi naaberkogukondadega mandri-Eestis ja läänepool asuval Saaremaal, aga oma mõju on jätnud ka suhtlemine kaugemate naabritega meresõidu ja kaubanduse kaudu. Neist erinevatest mõjutustest on saareelanikud vorminud ajapikku ainulaadse kultuuriväljenduse kompleksi, mis on samas sügavalt juurdunud iidsesse pärimusse.
-Kihnu saar on kujunenud aja jooksul paigaks, kus suhteliselt isoleeritud kogukond on säilitanud oma traditsioonilise kultuuri tänase päevani folklooris, kommetes ja käsitööoskustes, mis jätkuvalt antud kogukonna enesetunnetust määratlevad. Vaatamata kiirele arengule ja muutustele terves Euroopas, on tänapäeva Kihnus ja Manijal suudetud elavas kasutuses hoida palju arhailist.
-Tänane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks elemente nii naabritelt Eestis kui rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehhaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti.
-Uued nähtused ja erinevad ajaloolised kihistused on sageli elanud kõrvuti ilma vana välja tõrjumata. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele
-mandrist, on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu.
 /[http://www.rahvakultuur.ee/s2/278_1148_1284_Taotluse_tekst_eesti_keeles.pdf väljavõte riiklikust taotlusest]/