SA Kihnu Kultuuriruum

SA Kihnu Kultuuriruum on 2003. aastal loodud sihtasutus, mille eesmärk on Kihnu kultuuri ja traditsioonide jätkusuutlikkus. .

Mis on Kihnu kultuuriruum?

Kihnu kultuuriruum on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel ja looduskeskkond. Kihnu elulaad ja elatusallikad on alati sõltunud ümbritsevast Läänemerest, mis mängib olulist rolli kogukonna tekkimises ja tavada kujunemises.

Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. Ümbritsev meri, karm kliima ja saarelised tingimused on kujundanud omakorda kihnu kogukonda, kelle ellujäämine on olnud sõltuv harmoonilisest kooseksistentsist loodusega, teisalt on aga sama oluliseks teguriks olnud traditsiooniliste teadmiste ja oskuste säilimine ning kunstiväljenduse edasiandmise protsess kogukondliku eluviisi kontekstis. Ühtlasi on pidevalt käidud läbi naaberkogukondadega mandri-Eestis ja läänepool asuval Saaremaal, aga oma mõju on jätnud ka suhtlemine kaugemate naabritega meresõidu ja kaubanduse kaudu. Neist erinevatest mõjutustest on saareelanikud vorminud ajapikku ainulaadse kultuuriväljenduse kompleksi, mis on samas sügavalt juurdunud iidsesse pärimusse. Kihnu saar on kujunenud aja jooksul paigaks, kus suhteliselt isoleeritud kogukond on säilitanud oma traditsioonilise kultuuri tänase päevani folklooris, kommetes ja käsitööoskustes, mis jätkuvalt antud kogukonna enesetunnetust määratlevad. Vaatamata kiirele arengule ja muutustele terves Euroopas, on tänapäeva Kihnus ja Manijal suudetud elavas kasutuses hoida palju arhailist. Tänane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks elemente nii naabritelt Eestis kui rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehhaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti. Uued nähtused ja erinevad ajaloolised kihistused on sageli elanud kõrvuti ilma vana välja tõrjumata. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele mandrist, on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu. /väljavõte riiklikust taotlusest/

UNESCO nimekiri

Kihnu kultuuriruum kanti 2003. aastal UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see koos teiste "meistriteostega" inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjaga.

Vaimse kultuuripärandi nimistu sissekanded:

• Hapuroka tegemne ja söömine Kihnus – Annika Annuk;
• Kakuamiga räimede püüdmine Kihnus – Annika Annuk;
• Kihnu keel – Külli Laos;
• Kihnu kinnaste kudumine ja kandmine – Annika Annuk;
• Kihnu kördi kandmine – Mare Mätas;
• Kihnu sitsijaki õmblemine ja kandmine – Annika Annuk;
• Kihnu troi kudumine ja kandmine – Annika Annuk;
• Kiviaia ehitamine Kihnus – Annika Annuk;
• Leivategu Kihnus – Annika Annuk;
• Räimede suitsutamine ja söömine Kihnus – Annika Annuk;
• Säärepaelte tegemine ja kasutamine Kihnus – Annika Annuk;
• Talvine kalapüük Kihnus – Karin Leivategija;
• Õlle tegemine ja joomine Kihnus – Annika Annuk.

Eesmärk

SA Kihnu Kultuuriruumi eesmärk on Kihnu vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja arendamine võimalikult autentsel kujul. Oluliseim on Kihnu kultuuris osalejate ringi laiendamine, eriti noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga Kihnu ja Manija saarel.

Põhitegevused

• Kihnu tuletorn
• Metsamaa Pärimustalu
• Kihnu Pärimuskool
• Kihnu Mere Pidu
• Kihnu Viiulifestival
• Suvine Pillilaager
• Kihnu Kunstilaager
• Kihnu Suveteater
• Kihnu Kudumisfestival

Sihtasutus annab välja Pärimuspreemia-nimelist auhinda.

Juhatus ja nõukogu

Aastast 2004 juhib SA Kihnu Kultuuriruumi tegevust Mare Mätas.

SA Kihnu Kultuuriruum nõukogu esimees on Eha Ristimets. Nõukogu liikmed on:

• Anu Raud;
• Ingrid Rüütel;
• Joel Sang;
• Katrin Kumpan;
• Maaja Vadi;
• Maie Aav;
• Rosalie Karjam;
• Toomas Rõhu;
• Ülle Tamm;
• Toomas Pajula;
• Margit Salmar;

Kultuuriruumi Eesti riikliku kandidatuuri seadsid üles 2003. aastal sihtasutust juhtinud esimees Rein Kupri ning juhatuse liikmed:

• Õie Vesik
• Annely Akkermann
• Johannes Leas
• Mark Soosaar

Sihtasutuse nõukogusse kuulusid aastal 2003: Joel Sang, Helga Michelson, Rosalie Karjam, Katrin Kumpan, Aet Maatee, Anu Raud, Ingrid Rüütel ja Külli Sepp.

Välislingid

• Eesti riiklik kandiatuur, Taotluse tekst eesti keeles
• Sihtasutuse koduleht
• SA Kihnu Kultuuriruumi Facebooki-leht