Berengar Frioolist: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Berengar Frioolist''' (umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friooli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser. 874. aastal sai Berengarist oma venna [[... |
Resümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Karl Paks]]|nimi=[[Itaalia kuningas]]|aeg=[[888]]–[[891]]|järgnev=[[Guy Spoletost]]}} |
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Karl Paks]]|nimi=[[Itaalia kuningas]]|aeg=[[888]]–[[891]]|järgnev=[[Guy Spoletost]]}} |
||
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Louis Pime]]|nimi=Itaalia kuningas|aeg=[[905]]–[[922]]/[[924]]|järgnev=[[Rudolf II (Burgundia)|Rudolf II]]}} |
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Louis Pime]]|nimi=Itaalia kuningas|aeg=[[905]]–[[922]]/[[924]]|järgnev=[[Rudolf II (Burgundia)|Rudolf II]]}} |
||
{{eelnev-järgnev|eelnev=Louis Pime|nimi=[[Frangi keiser]]|aeg=[[915]]–[[924]]|järgnev=[[Otto I]] (Rooma keiser)}} |
{{eelnev-järgnev|eelnev=Louis Pime|nimi=[[Frangi keiser]]|aeg=[[915]]–[[924]]|järgnev=[[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] (Rooma keiser)}} |
||
[[Kategooria:Monarhid]] |
[[Kategooria:Monarhid]] |
Redaktsioon: 23. jaanuar 2007, kell 23:14
Berengar Frioolist (umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friooli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser.
874. aastal sai Berengarist oma venna Unroch III surma järel Friooli markkrahv. 888. aastal õnnestus tal end Itaalia kuningaks kroonida ning seejärel asus ta taotlema juba keisrikrooni. Ent Itaalias olid tugevad positsioonid ka Spoleto Guyl, kel õnnestus 891. aastal keisrikroon enda ning Itaalia kuningakroon poeg Lamberti kätte saada. Seejärel liitus Berengar Ida-Frangi kuninga Arnulfiga, kellega koos nad suutsid Guyd võita. Tema poeg Lambert võitles aga nende vastu edasi, kuni hukkus 898. aastal jahiõnnetuss. Juba 896. aastal oli Arnulf endale haaranud Itaalia kuninga ja keisri tiitlid, ta säilitas need kuni oma surmani 899. aastal. Nüüd püüdis Berengar oma võimu Itaalias taastada, ent põrkus sealsete aadlike vastuseisule, kes kutsusid oma valitsejaks hoopis Alam-Burgundia kuninga Louis'. Tollest sai ka järgmine keiser Louis III (Ludwig III) nime all. Ent 902. aastal võitis Berengar Louis'd ning ajas ta Itaaliast välja, võttes talt lubaduse, et ta enam kunagi oma võimu taastada ei püüa. Kuid 905. aastal tungis Louis taas Itaaliasse ning Berengar lasi ta seejärel pimedaks torgata. Seejärel oli tema võim Itaalias kindlustatud. 915. aastal krooniti ta viimaks ka keisriks.
Kuid alates 919. aastast algasid suured segadused, mis Berengari võimu kiiresti õõnestasid. Osad Itaalia aadlikud kutsusid uueks Itaalia kuningaks Ülem-Burgundia valitseja Rudolf II ning 922. aastaks haaras too reaalse võimu Itaalias enda kätte. Berengar püüdis vastupanu osutada Frioolis, mis kannatas ungarlaste rüüsteretkede käes. 924. aastal tapeti Berengar aga Veronas ühe oma kaaslase poolt. Pärast Berengari jäi unarusse ka keisritiitel, mille pälvis alles Otto I ligi 40 aastat hiljem (962. aastal).
Eelnev Unroch III |
Friooli markkrahv 874–888 |
Järgnev Walfred |
Eelnev Karl Paks |
Itaalia kuningas 888–891 |
Järgnev Guy Spoletost |
Eelnev Louis Pime |
Itaalia kuningas 905–922/924 |
Järgnev Rudolf II |
Eelnev Louis Pime |
Frangi keiser 915–924 |
Järgnev Otto I (Rooma keiser) |