Ninasarviklased: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida: 8. rida:
==Liigid==
==Liigid==
Sugukonda kuulub viis retsentset liiki.
Sugukonda kuulub viis retsentset liiki.



*[[Laimokk-ninasarvik]] ehk valge-ninasarvik (''Ceratotherium simum'').
*[[Laimokk-ninasarvik]] ehk valge-ninasarvik (''Ceratotherium simum'').
13. rida: 14. rida:
Kuni 4,4 m pikk, 2 m kõrge ja kaalub 3–4 tonni.
Kuni 4,4 m pikk, 2 m kõrge ja kaalub 3–4 tonni.
Valge-ninasarvikud toituvad peamiselt rohust, nende ülamokk on lai.
Valge-ninasarvikud toituvad peamiselt rohust, nende ülamokk on lai.



*[[Teravmokk-ninasarvik]] ehk must-ninasarvik (''Diceros bicornis''),
*[[Teravmokk-ninasarvik]] ehk must-ninasarvik (''Diceros bicornis''),
3–3,7 m pikk, 1,5–1,7 m kõrge ja kaalub 1–2 tonni.
3–3,7 m pikk, 1,5–1,7 m kõrge ja kaalub 1–2 tonni.
Must-ninasarvikud toituvad aga põõsaste ja puude okstest ning seetõttu on nende ülamokk arenenud kitsaks ja teravaks.
Must-ninasarvikud toituvad aga põõsaste ja puude okstest ning seetõttu on nende ülamokk arenenud kitsaks ja teravaks.



*[[India ninasarvik]] (''Rhinoceros unicornis'').
*[[India ninasarvik]] (''Rhinoceros unicornis'').
On kolmest [[Aasia]]s elavast liigist kõige suurem, olles kuni 4 m pikk ja kaaludes kuni 4 tonni. Tal on üks sarv ja sügavate vagudega hall nahk, mis meenutab soomusplaati.
On kolmest [[Aasia]]s elavast liigist kõige suurem, olles kuni 4 m pikk ja kaaludes kuni 4 tonni. Tal on üks sarv ja sügavate vagudega hall nahk, mis meenutab soomusplaati.
Elavad metsades ja toituvad rohust, lehtedest ja oksadest.
Elavad metsades ja toituvad rohust, lehtedest ja oksadest.



*[[Jaava ninasarvik]] (''Rhinoceros sondaicus'').
*[[Jaava ninasarvik]] (''Rhinoceros sondaicus'').
On natuke väiksem kui india ninasarvik, samuti hall, kuid pehmema nahaga, kuigi ka see näeb välja, nagu oleks ta soomustatud.
On natuke väiksem kui india ninasarvik, samuti hall, kuid pehmema nahaga, kuigi ka see näeb välja, nagu oleks ta soomustatud.



*[[Sumatra ninasarvik]] (''Dicerorhinus sumatrensis'').
*[[Sumatra ninasarvik]] (''Dicerorhinus sumatrensis'').

Redaktsioon: 21. märts 2018, kell 08:52

Ninasarviklased (Rhinocerotidae) on kabjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond.

Kirjeldus

Nägemine on ninasarvikul keskpärane, kuid haistmine ja kuulmine suurepärased. Nad on paksunahalised nagu elevandidki. Vaatamata oma kehakaalule suudavad ninasarvikud galopeerida sama kiiresti kui hobune.

Liigid

Sugukonda kuulub viis retsentset liiki.


Sel on kaks alamliiki – põhjapoolne (Ceratotherium simum cottoni) ja lõunapoolne (Ceratotherium simum simum). Kuni 4,4 m pikk, 2 m kõrge ja kaalub 3–4 tonni. Valge-ninasarvikud toituvad peamiselt rohust, nende ülamokk on lai.

3–3,7 m pikk, 1,5–1,7 m kõrge ja kaalub 1–2 tonni. Must-ninasarvikud toituvad aga põõsaste ja puude okstest ning seetõttu on nende ülamokk arenenud kitsaks ja teravaks.

On kolmest Aasias elavast liigist kõige suurem, olles kuni 4 m pikk ja kaaludes kuni 4 tonni. Tal on üks sarv ja sügavate vagudega hall nahk, mis meenutab soomusplaati. Elavad metsades ja toituvad rohust, lehtedest ja oksadest.

On natuke väiksem kui india ninasarvik, samuti hall, kuid pehmema nahaga, kuigi ka see näeb välja, nagu oleks ta soomustatud.

Väikseim, tema pikkus ei ületa 3 meetrit ja ta kaalub umbes tonni. Erinevalt teistest Aasia ninasarvikutest on temal kaks sarve ja ainsa liigina on tal karvane nahk.

Eluviis

Ninasarvikud elavad 3- või 4-liikmeliste perekondlike rühmadena ja liiguvad rohtu süües aeglaselt mööda savanni.

Et putukatest vabaneda, võtab ta mudavanni. Kuivades moodustab muda kooriku, mis kaitseb ninasarviku nahka.

Alamliigid

Praegu teatakse viit liiki ninasarvikuid, kellest kaks liiki elab Aafrikas ja kolm Aasias.

Aafrika ninasarvikute hulka kuuluvad valge- ja must ninasarvik.

Aasia ninasarvikud hulka kuuluvad India ninasarvik, Jaava ninasarvik ja Sumatra ninasarvik.

Välislingid