Adolf von Seckendorff: erinevus redaktsioonide vahel
Toimetasin ja täiendasin |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:AdolfVonSeckendorff.jpg|thumb|Vabahärra Adolf von Seckendorffi portree]] |
|||
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2009}} |
|||
Vabahärra '''Franz Adolf von Seckendorff''' ([[17. märts]] [[1857]] [[Gera]] – [[8. mai]] [[1941]] [[Waldsieversdorf]]) oli [[Preisimaa]] [[jalaväekindral]], [[1918]]. aastal [[Eestimaa]] sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis. |
|||
==Elulugu== |
|||
Tema vanemad olid Evan von Seckendorff ja Pauline von Flemming. Tema vend oli jalaväekindral Gustav von Seckendorff. |
|||
===Päritolu=== |
|||
Põlvnes vanast [[Frankimaa]] [[Seckendorff|aadlisuguvõsast]], mille kohta on ürikulisi teateid [[1254]]. aastast. Ta oli vabahärra Evan von Seckendorffi (1821−1882) ja tema abikaasa Pauline von Flemmingi (1826−1864) poeg; tema vend oli hilisem jalaväekindral Gustav von Seckendorff (1848−1924). |
|||
===Sõjaväeteenistus Esimese maailmasõjani=== |
|||
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli ta [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Eestimaa okupatsioon]]i ajal [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] poolt järel Saksa Põhjakorpuse juhataja, samas ka algul [[Saaremaa]], seejärel [[Eestimaa]] sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis. |
|||
Õppis kadetikorpuses. Seejärel astus sõjaväeteenistusse ja temast sai [[1874]]. aastal 7. Tüüringi jalaväerügemendi ''portepée''-lipnik. [[1884]]. aastal viidi ta üle Berliini 2. kaardiväerügementi ja [[1889]]. aastal [[Suur kindralstaap|Suure kindralstaabi]] koosseisu. [[1890]]. aastal määrati sõjaväeatašeeks [[Viin]]i. Järgmisel aastal teenis Hannoveris 20. jalaväediviisi staabis. [[1895]]. aastal määrati 1. kaardiväe jalaväediviisi staapi. Majoriks ülendatuna oli alates [[1897]]. aastast 2. kaardiväe jalaväerügemendi pataljonikomandör. [[1899]]. aastal oli sõjaväeinspektor kindralstaabi juures. Seejärel õppis Preisi sõjaväeakadeemias ja [[1902]]. aastal ülendati ooberstleitnandiks. Kaks aastat hiljem sai temast [[Magdeburg]]is asunud IV armeekorpuse staabiülem. [[1905]]. aastal anti talle oobersti aukraad ja järgmisel aastal määrati 7. Pommeri jalaväerügemendi komandöriks. [[1908]]−[[1910]] oli ta [[Mainz]]i kindluse komandant. [[1909]]. aastal anti talle ajutine kindralmajori auaste, mis muudeti alaliseks järgmisel aastal. 1910−[[1913]] oli ta [[Königsberg]]i kindluse komandant ja ülendati kindralleitnandiks. |
|||
===Eestimaa sõjakuberner 1918. aastal=== |
|||
== Esimene maailmasõda == |
|||
| ⚫ | [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]s oli ta alates [[1918]]. aasta veebruarist Põhjakorpuse juhataja. Märtsis nimetati see väeüksus ümber 68. kindralkomandoks. Märtsist novembrini oli Seckendorff sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis. [[28. veebruar]]il [[1918]] andis Seckendorff korralduse, mille alusel võisid [[Eesti rahvuslikud väeosad]] jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra tagamisel. Kuid loodava rahvusvägede organisatsiooni iga − selle ülemaks pidi saama [[kindralmajor]] [[Andres Larka]] − ei olnud kuigi pikk. [[27. aprill]]il [[1918]] tühistas Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsiooni likvideerimiseks. |
||
== Eesti sõjakomandandina 1918. aastal == |
|||
22. veebruaril okupeerisid Saksa väed [[Valga]], 24. veebruaril Tartu, Jõgeva ja 25. veebruaril Pärnu, Viljandi ja Tallinna. Kuberner Seckendorff andis teada: |
|||
===Hilisem karjäär=== |
|||
| ⚫ | |||
Seckendorff jäi 68. kindralkomando juhatajaks [[1919]]. aasta jaanuarini. Sõjaväelise karjääri lõpetas ta jalaväekindrali auastmes. |
|||
==Sõjaväeline karjäär== |
|||
| ⚫ | [[28. veebruar]]il [[1918]] andis |
||
*[[1874]] [[portepée-lipnik]] |
|||
*[[1875]] [[sekund-leitnant]] |
|||
*[[1884]] [[premier-leitnant]] |
|||
*[[1890]] [[kapten]] |
|||
*[[1895]] [[major]] |
|||
*[[1902]] [[ooberstleitnant]] |
|||
*[[1905]] [[ooberst]] |
|||
*[[1910]] [[kindralmajor]] |
|||
*[[1912]] [[kindralleitnant]] |
|||
== |
==Tsitaadid== |
||
Eestimaa maakoosolekul 9. aprillil 1918:<ref>Teada-anne. Ristirahva Pühapäeva-leht. 11. aprill 1918. Nr 5–6, lk 20–21.</ref> |
|||
Täieliku rahu ja korra tulekuga saab jälle kindlustatud kõikide ausate vaba läbikäimine oma Jumalaga, temast seatud valitsusega, ja inimeste vaba läbikäimine isekeskis ning majandusline edenemine, alustatud ja kindlustatud saab vastastikku arusaamine ja usaldamine. Inimese hingejõu, ta vaimutöö ja töörammu takistamata arenemine saab perekonna ja maa õnneks oma kinnitavat, kosutavat ja elustavat mõju avaldama ja ka neid kaaskodanikka õigele teele juhatama, kes veel vastu panvad. |
{{Tsitaat|Täieliku rahu ja korra tulekuga saab jälle kindlustatud kõikide ausate vaba läbikäimine oma Jumalaga, temast seatud valitsusega, ja inimeste vaba läbikäimine isekeskis ning majandusline edenemine, alustatud ja kindlustatud saab vastastikku arusaamine ja usaldamine. Inimese hingejõu, ta vaimutöö ja töörammu takistamata arenemine saab perekonna ja maa õnneks oma kinnitavat, kosutavat ja elustavat mõju avaldama ja ka neid kaaskodanikka õigele teele juhatama, kes veel vastu panvad.}} |
||
Teadaanne pärast Eesti mandriosa okupeerimist: |
|||
| ⚫ | {{Tsitaat|Korratuste aeg on möödas. Nüüdsest ajast peale leiab Saksa vägede poolt ära võetud Eestimaal iga inimene seaduslikku kaitset. Kuni kohtute korda seadmiseni saan mina, kui Saksa vägede juhataja, iga elaniku elu ja varandust kaitsma ja tarvilikka korraldusi looma selleks, et kõik kuriteod ja eksimised teiste elanikkude elu, varanduse ja kõlbluse vastu oma seadusliku karistuse saavad.}} |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
==Välislingid== |
|||
*[http://prussianmachine.com/akb/seckendorff.htm Vabahärra Adolf von Seckendorffi eluloolised andmed] |
|||
*[http://www.austro-hungarian-army.co.uk/bruch/seckend.jpg Vabahärra Adolf von Seckendorffi portree] |
|||
{{JÄRJESTA:Seckendorff, Adolf von}} |
{{JÄRJESTA:Seckendorff, Adolf von}} |
||
Redaktsioon: 20. märts 2018, kell 06:15
Vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (17. märts 1857 Gera – 8. mai 1941 Waldsieversdorf) oli Preisimaa jalaväekindral, 1918. aastal Eestimaa sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis.
Elulugu
Päritolu
Põlvnes vanast Frankimaa aadlisuguvõsast, mille kohta on ürikulisi teateid 1254. aastast. Ta oli vabahärra Evan von Seckendorffi (1821−1882) ja tema abikaasa Pauline von Flemmingi (1826−1864) poeg; tema vend oli hilisem jalaväekindral Gustav von Seckendorff (1848−1924).
Sõjaväeteenistus Esimese maailmasõjani
Õppis kadetikorpuses. Seejärel astus sõjaväeteenistusse ja temast sai 1874. aastal 7. Tüüringi jalaväerügemendi portepée-lipnik. 1884. aastal viidi ta üle Berliini 2. kaardiväerügementi ja 1889. aastal Suure kindralstaabi koosseisu. 1890. aastal määrati sõjaväeatašeeks Viini. Järgmisel aastal teenis Hannoveris 20. jalaväediviisi staabis. 1895. aastal määrati 1. kaardiväe jalaväediviisi staapi. Majoriks ülendatuna oli alates 1897. aastast 2. kaardiväe jalaväerügemendi pataljonikomandör. 1899. aastal oli sõjaväeinspektor kindralstaabi juures. Seejärel õppis Preisi sõjaväeakadeemias ja 1902. aastal ülendati ooberstleitnandiks. Kaks aastat hiljem sai temast Magdeburgis asunud IV armeekorpuse staabiülem. 1905. aastal anti talle oobersti aukraad ja järgmisel aastal määrati 7. Pommeri jalaväerügemendi komandöriks. 1908−1910 oli ta Mainzi kindluse komandant. 1909. aastal anti talle ajutine kindralmajori auaste, mis muudeti alaliseks järgmisel aastal. 1910−1913 oli ta Königsbergi kindluse komandant ja ülendati kindralleitnandiks.
Eestimaa sõjakuberner 1918. aastal
Esimese maailmasõjas oli ta alates 1918. aasta veebruarist Põhjakorpuse juhataja. Märtsis nimetati see väeüksus ümber 68. kindralkomandoks. Märtsist novembrini oli Seckendorff sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis. 28. veebruaril 1918 andis Seckendorff korralduse, mille alusel võisid Eesti rahvuslikud väeosad jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra tagamisel. Kuid loodava rahvusvägede organisatsiooni iga − selle ülemaks pidi saama kindralmajor Andres Larka − ei olnud kuigi pikk. 27. aprillil 1918 tühistas Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsiooni likvideerimiseks.
Hilisem karjäär
Seckendorff jäi 68. kindralkomando juhatajaks 1919. aasta jaanuarini. Sõjaväelise karjääri lõpetas ta jalaväekindrali auastmes.
Sõjaväeline karjäär
- 1874 portepée-lipnik
- 1875 sekund-leitnant
- 1884 premier-leitnant
- 1890 kapten
- 1895 major
- 1902 ooberstleitnant
- 1905 ooberst
- 1910 kindralmajor
- 1912 kindralleitnant
Tsitaadid
Eestimaa maakoosolekul 9. aprillil 1918:[1]
„Täieliku rahu ja korra tulekuga saab jälle kindlustatud kõikide ausate vaba läbikäimine oma Jumalaga, temast seatud valitsusega, ja inimeste vaba läbikäimine isekeskis ning majandusline edenemine, alustatud ja kindlustatud saab vastastikku arusaamine ja usaldamine. Inimese hingejõu, ta vaimutöö ja töörammu takistamata arenemine saab perekonna ja maa õnneks oma kinnitavat, kosutavat ja elustavat mõju avaldama ja ka neid kaaskodanikka õigele teele juhatama, kes veel vastu panvad.“
Teadaanne pärast Eesti mandriosa okupeerimist:
„Korratuste aeg on möödas. Nüüdsest ajast peale leiab Saksa vägede poolt ära võetud Eestimaal iga inimene seaduslikku kaitset. Kuni kohtute korda seadmiseni saan mina, kui Saksa vägede juhataja, iga elaniku elu ja varandust kaitsma ja tarvilikka korraldusi looma selleks, et kõik kuriteod ja eksimised teiste elanikkude elu, varanduse ja kõlbluse vastu oma seadusliku karistuse saavad.“
Viited
- ↑ Teada-anne. Ristirahva Pühapäeva-leht. 11. aprill 1918. Nr 5–6, lk 20–21.
