Dominikaani Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida: | 16. rida: | ||
| valitsusjuhi_nimi = [[Margarita Cedeño de Fernández]] |
| valitsusjuhi_nimi = [[Margarita Cedeño de Fernández]] |
||
| pindala = 48730 |
| pindala = 48730 |
||
| rahvaarv = |
| rahvaarv = |
||
| rahvaarv_seis = |
| rahvaarv_seis = |
||
| rahvaarv_viide = |
|||
| rahvaarv_viide = <ref>Rahvaloenduse andmed. [http://www.geohive.com/cntry/domrep.aspx GeoHive]. Vaadatud 21.03.2015.</ref> |
|||
| iseseisvus = [[27. veebruar]]il [[1844]] |
| iseseisvus = [[27. veebruar]]il [[1844]] |
||
| valuuta = [[Dominikaani Vabariigi peeso|peeso]] (DOP) |
| valuuta = [[Dominikaani Vabariigi peeso|peeso]] (DOP) |
Redaktsioon: 19. märts 2018, kell 18:17
Dominikaani Vabariik | |
Riigihümn | Quisqueyanos valientes |
---|---|
Pealinn | Santo Domingo |
Pindala | 48 730 km² |
Riigikeel | hispaania |
Rahvaarv | 10 403 761 (2013)[1] |
Rahvastikutihedus | 213,5 in/km² |
President | Danilo Medina |
Asepresident | Margarita Cedeño de Fernández |
Iseseisvus | 27. veebruaril 1844 |
SKT | 75,932 mld $ (2017)[2] |
SKT elaniku kohta | 7052 $ (2017)[3] |
Rahaühik | peeso (DOP) |
Ajavöönd | maailmaaeg −4 |
Tippdomeen | .do |
ROK-i kood | DOM |
Telefonikood | 1-809, 1-829 |
Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Haiti saare idaosas, mis läänes piirneb Haitiga.
Suure osa 20. sajandist oli Dominikaani Vabariik diktaatorite Rafael Leónidas Trujillo ja hiljem Joaquín Balagueri võimu all. 1978. aastast on demokraatia jalule seatud.
Riik
Pealinn on Santo Domingo.
Rahvastik
Suurim linn on Santo Domingo. Suuruselt järgmine on Santiago de los Caballeros.
Majandus
Dominikaani Vabariigi majandus sõltub suuresti turismist.
Alates 1960. aastatest on majandusraskuste tõttu paljud dominikaanlased emigreerunud USA-sse, peamiselt idaranniku suurlinnadesse. New Yorgi linnaosas Washington Heightsis on dominikaanlased nii tihedalt koos, et seda mõnikord hüütakse Quisqueya Heights. Arvatakse, et Haiti saare põliselanikud aravakid kutsusid saare idaosa Quisqueya, kuigi mõned ajaloolased vaidlustavad seda. Praegu on dominikaanlased üks suuremaid latiinode rühmi USA-s.
Põllumajandus
Suurima osa Dominikaani Vabariigi majandusest moodustab põllumajandus. Seal töötab 40% töövõimelistest inimestest. Kasvatatakse tsitruselisi, kakaopuid, banaane ja muid puuvilju.
Tööstus
Peamised tööstusharud on pimsi ja paekivi kaevandamine. On olemas ettevõtteid, kus valmistatakse seepi ja mööblit.
Transport
Autoteid on kokku 780 km, sellest kõva kattega 393 km, katteta 387 km.
Riigis on kaks lennujaama.
Laevu on 48, sh 6 puistlastilaeva, 24 keemilist kaubalaeva[küsitav][viide?], 4 kemikaalilaeva, 2 konteinerlaeva, 6 naftatankerit, 2 parvlaeva.
Kaubandus
Eksport: 74 mln dollarit
Ekporditooted: seep, banaanid, puuviljad
Import: 234 mln dollarit
Imporditooted: autod ja masinad, toit, kemikaalid
Turism
Turism Dominikaani Vabariigis põhineb peamiselt matkamisel ja suurte kruiisilaevade külastustel. Turismiäri ei ole võrreldes teiste Kariibi mere äärsete riikidega väga arenenud. Väga palju on kaljuseid maastikke ja vähe randu, lisaks on riigis kehv infrastruktuur.
1997. aastal sõlmis valitsus lepingu Green Globe'iga (keskkonnaohutuse programm), et edendada saarel ökoturismi. Valitsus edendab turismialaseid investeeringuid, nagu näiteks hotellide ehitamist ja väga olulisi kruiisilaevade ehitamist.
2013. aastal külastas Dominikaani Vabariiki umbes 320 000 välismaalast, nende hulgas 111 venelast; 320 000-st 80 000 on matkajad, ülejaanud on ristluslaevadelt. 2011. aasta tulu turismindusest oli 111 000 000 USA dollarit.
Ajalugu
Dominikaani Vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi Hispaania, Prantsusmaa, Haiti ja jälle Hispaania ning USA võimu all. Vahepeal on taotletud iseseisvust ja omavalitsust.
20. sajandil on USA korduvalt sekkunud riigi siseasjadesse. USA toetas Rafael Leónidas Trujillo diktatuuri (1930–1961). 1963. aastal kukutati parempoolse riigipöördega, mida toetas USA, vabariigi esimene demokraatlikult valitud president Juan Bosch. Ülestõus, mille eesmärgiks oli põhiseaduslik võim taastada, kujunes kodusõjaks. 1965. tungisid sisse USA väed. Algas Joaquín Balagueri diktatuur (1966–1978).
Kultuur
Muusika
Rahvusvaheliselt tuntud on merengue, mis on populaarne alates 19. sajandi keskpaigast.
Sport
Dominikaanlased on tuntud pesapallifännid. USA-s on peaaegu kõikides paremates pesapallimeeskondades mõni dominikaanlasest mängija.
Vaata ka
Viited
- ↑ Maailmapanga andmebaas
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.