Religiooniõpetus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Religiooniõpetus''' on koolides ühe või mitme religiooni õpetamisega tegelev õppeaine. Religiooniõpetus hõlmab [[usuõpetus]]t ja [[usundiõpetus]]t. Religiooniõpetuse aine õpisisu kesksed teemad on [[usund]]id, [[kultuur]] ja [[eetika]]. |
'''Religiooniõpetus''' on koolides ühe või mitme religiooni õpetamisega tegelev õppeaine. Religiooniõpetus hõlmab [[usuõpetus]]t ja [[usundiõpetus]]t. Religiooniõpetuse aine õpisisu kesksed teemad on [[usund]]id, [[kultuur]] ja [[eetika]]. |
||
Seda terminit kasutati Eesti kontekstis eelkõige enne 2010. aastat, mil riiklikus õppekavas nimetati erinevaid religioone käsitlev aine usundiõpetuseks<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv|Pealkiri=Põhikooli riiklik õppekava|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref>. Uues ainekavas toimusid võrreldes enne usuõpetuse ainekavaga järgmised muudatused: "Kristlusekeskselt ainekäsitluselt on liigutud erinevate religioonide ja |
Seda terminit kasutati Eesti kontekstis eelkõige enne 2010. aastat, mil riiklikus õppekavas nimetati erinevaid religioone käsitlev aine usundiõpetuseks<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv|Pealkiri=Põhikooli riiklik õppekava|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref>. Uues ainekavas toimusid võrreldes enne usuõpetuse ainekavaga järgmised muudatused: "Kristlusekeskselt ainekäsitluselt on liigutud erinevate religioonide ja maailmavaadete tutvustamisele ning ainekeskselt õppelt lapsekesksele; suuremat rõhku pööratakse väärtuskasvatusele."<ref>{{Netiviide|Autor=Schihalejev, Olga|URL=http://kjt.ee/2012/03/millist-usundiopetust-vajaks-eesti-kool-tanapaeval/|Pealkiri=Millist usundiõpetust vajaks Eesti kool tänapäeval?|Väljaanne=Kirik ja Teoloogia|Aeg=16.03.2012|Kasutatud=19.03.2018}}</ref> |
||
Eesti seadusandluses on eristatud erakoolides antav ühest religioonist lähtuv [[usuõpetus]] ning pluralistlikust käsitlusest lähtuv [[usundiõpetus]], religiooniõpetust kasutatakse pigem katusteriminina neile kahele. Usuõpetust on õigus õpetada ainult erakoolides ja see peab olema seal õpilastele vabatahtlik. Munitsipaalkoolides tohib õpetada ainult riiklikus õppekavas kirjeldatud usundiõpetust. Riiklik õppekava piiritleb usundiõpetuse eesmärgid ja sisu, jättes konfessionaalse lähenemisega usuõpetuse sisu erakoolide endi otsustada.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/130052012002?leiaKehtiv|Pealkiri=Erakooliseadus|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref> |
Eesti seadusandluses on eristatud erakoolides antav ühest religioonist lähtuv [[usuõpetus]] ning pluralistlikust käsitlusest lähtuv [[usundiõpetus]], religiooniõpetust kasutatakse pigem katusteriminina neile kahele. Usuõpetust on õigus õpetada ainult erakoolides ja see peab olema seal õpilastele vabatahtlik. Munitsipaalkoolides tohib õpetada ainult riiklikus õppekavas kirjeldatud usundiõpetust. Riiklik õppekava piiritleb usundiõpetuse eesmärgid ja sisu, jättes konfessionaalse lähenemisega usuõpetuse sisu erakoolide endi otsustada.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/130052012002?leiaKehtiv|Pealkiri=Erakooliseadus|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref> |
||
Redaktsioon: 19. märts 2018, kell 17:05
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2016) |
Religiooniõpetus on koolides ühe või mitme religiooni õpetamisega tegelev õppeaine. Religiooniõpetus hõlmab usuõpetust ja usundiõpetust. Religiooniõpetuse aine õpisisu kesksed teemad on usundid, kultuur ja eetika.
Seda terminit kasutati Eesti kontekstis eelkõige enne 2010. aastat, mil riiklikus õppekavas nimetati erinevaid religioone käsitlev aine usundiõpetuseks[1]. Uues ainekavas toimusid võrreldes enne usuõpetuse ainekavaga järgmised muudatused: "Kristlusekeskselt ainekäsitluselt on liigutud erinevate religioonide ja maailmavaadete tutvustamisele ning ainekeskselt õppelt lapsekesksele; suuremat rõhku pööratakse väärtuskasvatusele."[2]
Eesti seadusandluses on eristatud erakoolides antav ühest religioonist lähtuv usuõpetus ning pluralistlikust käsitlusest lähtuv usundiõpetus, religiooniõpetust kasutatakse pigem katusteriminina neile kahele. Usuõpetust on õigus õpetada ainult erakoolides ja see peab olema seal õpilastele vabatahtlik. Munitsipaalkoolides tohib õpetada ainult riiklikus õppekavas kirjeldatud usundiõpetust. Riiklik õppekava piiritleb usundiõpetuse eesmärgid ja sisu, jättes konfessionaalse lähenemisega usuõpetuse sisu erakoolide endi otsustada.[3]
Euroopa Liidu liikmesriikides jaguneb religiooniõpetus konfessionaalseks (usuõpetus) ja mittekonfessionaalseks (usundiõpetus). Usuõpetust õpetatakse nt Poolas, Türgis, Saksamaal jm, usundiõpetust Suurbritannias, Rootsis, Norras jm.[4]
Viited
- ↑ "Põhikooli riiklik õppekava". Riigi Teataja. Vaadatud 13.03.2018.
- ↑ Schihalejev, Olga (16.03.2012). "Millist usundiõpetust vajaks Eesti kool tänapäeval?". Kirik ja Teoloogia. Vaadatud 19.03.2018.
- ↑ "Erakooliseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 13.03.2018.
- ↑ Valk, Pille (20.03.2004). "Religiooniopetus Euroopa riikides". Postimees. Vaadatud 13.03.2018.