Religiooniõpetus: erinevus redaktsioonide vahel
Sissejuhatav lause oli eksitav. Täna on religiooniõpetus pigem katustermin kahele mõistele - usu- ja usundiõpetus |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2016}} |
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2016}} |
||
'''Religiooniõpetus''' on usuõpetust ja |
'''Religiooniõpetus''' on [[Usuõpetus|usuõpetust]] ja [[usundiõpetus]]<nowiki/>t hõlmav üldmõiste koolides ühe või mitme religiooni õpetamisega tegelev õppeaine. Religiooniõpetuse aine õpisisu kesksed teemad on [[usund]]id, [[kultuur]] ja [[eetika]]. Seda terminit kasutati Eesti kontekstis eelkõige enne 2010. aastat, mil riiklikus õppekavas nimetati erinevaid religioone käsitlev aine usundiõpetuseks<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv|Pealkiri=Põhikooli riiklik õppekava|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref>. Eesti seadusandluses on eristatud erakoolides antav ühest religioonist lähtuv [[usuõpetus]] ning pluralistlikust käsitlusest lähtuv [[usundiõpetus]], religiooniõpetust kasutatakse pigem katusteriminina neile kahele. Usuõpetust on õigus õpetada ainult erakoolides ja see peab olema seal õpilastele vabatahtlik. Munitsipaalkoolides tohib õpetada ainult riiklikus õppekavas kirjeldatud usundiõpetust. Riiklik õppekava piiritleb usundiõpetuse eesmärgid ja sisu, jättes konfessionaalse lähenemisega usuõpetuse sisu erakoolide endi otsustada.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/130052012002?leiaKehtiv|Pealkiri=Erakooliseadus|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref> |
||
Euroopa Liidu liikmesriikides jaguneb religiooniõpetus konfessionaalseks ([[usuõpetus]]) ja mittekonfessionaalseks ([[usundiõpetus]]). Usuõpetust õpetatakse nt Poolas, Türgis, Saksamaal jm, usundiõpetust Suurbritannias, Rootsis, Norras jm.<ref>{{Netiviide|Autor=Valk, Pille|URL=https://www.postimees.ee/1404449/religiooniopetus-euroopa-riikides|Pealkiri=Religiooniopetus Euroopa riikides|Väljaanne=Postimees|Aeg=20.03.2004|Kasutatud=13.03.2018}}</ref> |
Euroopa Liidu liikmesriikides jaguneb religiooniõpetus konfessionaalseks ([[usuõpetus]]) ja mittekonfessionaalseks ([[usundiõpetus]]). Usuõpetust õpetatakse nt Poolas, Türgis, Saksamaal jm, usundiõpetust Suurbritannias, Rootsis, Norras jm.<ref>{{Netiviide|Autor=Valk, Pille|URL=https://www.postimees.ee/1404449/religiooniopetus-euroopa-riikides|Pealkiri=Religiooniopetus Euroopa riikides|Väljaanne=Postimees|Aeg=20.03.2004|Kasutatud=13.03.2018}}</ref> |
||
Redaktsioon: 19. märts 2018, kell 15:35
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2016) |
Religiooniõpetus on usuõpetust ja usundiõpetust hõlmav üldmõiste koolides ühe või mitme religiooni õpetamisega tegelev õppeaine. Religiooniõpetuse aine õpisisu kesksed teemad on usundid, kultuur ja eetika. Seda terminit kasutati Eesti kontekstis eelkõige enne 2010. aastat, mil riiklikus õppekavas nimetati erinevaid religioone käsitlev aine usundiõpetuseks[1]. Eesti seadusandluses on eristatud erakoolides antav ühest religioonist lähtuv usuõpetus ning pluralistlikust käsitlusest lähtuv usundiõpetus, religiooniõpetust kasutatakse pigem katusteriminina neile kahele. Usuõpetust on õigus õpetada ainult erakoolides ja see peab olema seal õpilastele vabatahtlik. Munitsipaalkoolides tohib õpetada ainult riiklikus õppekavas kirjeldatud usundiõpetust. Riiklik õppekava piiritleb usundiõpetuse eesmärgid ja sisu, jättes konfessionaalse lähenemisega usuõpetuse sisu erakoolide endi otsustada.[2]
Euroopa Liidu liikmesriikides jaguneb religiooniõpetus konfessionaalseks (usuõpetus) ja mittekonfessionaalseks (usundiõpetus). Usuõpetust õpetatakse nt Poolas, Türgis, Saksamaal jm, usundiõpetust Suurbritannias, Rootsis, Norras jm.[3]
Viited
- ↑ "Põhikooli riiklik õppekava". Riigi Teataja. Vaadatud 13.03.2018.
- ↑ "Erakooliseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 13.03.2018.
- ↑ Valk, Pille (20.03.2004). "Religiooniopetus Euroopa riikides". Postimees. Vaadatud 13.03.2018.