Leifr Eiríksson

Viikingilaevad Newfoundlandi rannikul L'Anse aux Meadowsi lähedal, Leifr Eiríkssoni reisi 1000. aastapäeva tähistamas. Paremal Gokstadi laeva koopia Íslendingur. Juuli 2000.

Leifr Eiríksson ehk Leifr Õnnelik (ka Leif Eriksson; vanaislandi Leifr Eiríksson ehk Leifr heppni; islandi Leifur Eiríksson; umbes 970 – umbes 1020) oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja-Ameerikasse. Ta viis samuti kuningas Óláfr Tryggvipoja korraldusel Gröönimaale ristiusu.

Leifrist jutustavad kaks Islandi saagat: Eiríkr Punase saaga (Eiríks saga rauða) ja Gröönlaste saaga (Grœnlendinga saga). Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa Eiríkr Punane (Eiríkr rauði) asutas 985. aasta paiku koloonia Gröönimaale ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa Ida-Asulasse.

Aastal 999 või 1000 purjetas Leifr Norrasse. Teel peatus ta Lõunasaartel, kus ta tutvus kohaliku üliku tütre Þórgunnaga. Þórgunna jäi lapseootele ja sünnitas pärast Leifri lahkumist talle poja Þorgilsi. Hiljem saatis ta poja Gröönimaale isa juurde.

Norras oli Leifr kuningas Olav Tryggvasoni külaline. Olav oli kristlane ja tema mõjul lasi Leifr end ristida. Olav tegi Leifrile ülesandeks võtta endaga Gröönimaale kaasa preester, kes seal ristiusku levitaks.

Eiríkr Punase saaga andmetel ajas torm Leifri laeva koduteel kursilt kõrvale ja mitme päeva pärast nägi ta senitundmatut maad, Vínlandi. Ta läks maale ning nägi seal kasvamas isekülvunud nisu ja viinamarju. Leifr täitis oma laeva selle maa toiduainete ja puudega ning sõitis koju Gröönimaale, päästes tee peal merehädalised. Gröönimaa ristiusustati ja Leifr sai lisanimeks Õnnelik (Leifr heppni).

Gröönlaste saaga annab Leifri osast Vínlandi avastamise juures natuke teistsuguse pildi. See saaga räägib, et Vínlandi nägi 986. aasta paiku esimesena Bjarni Herjólfsson, kelle laeva torm kursilt kõrvale ajas. Bjarni nägi lääne pool kolme maad, kuid maale ta seal ei läinud. Leifr ostis ära Bjarni laeva ja purjetas otsima maid, mida Bjarni oli kirjeldanud. Esimesena jõudis Leifr külmale kivisele maale, millele ta andis nimeks Helluland (arvatavasti Baffini saar), siis metsasele maale, mis sai nimeks Markland (arvatavasti Labradori poolsaar) ja viimaks meeldiva kliimaga maale, mille Leifr nimetas Vínlandiks. Sellel maal kasvasid viinamarjad ja metsik nisu ning jõgedes ujusid lõhed. Leifr ehitas Vínlandi majad ja talvitus seal. Talv oli pehme ja loomad võisid terve talve väljas olla. Järgmisel aastal läks Leifr Gröönimaale tagasi, koduteel päästis ta merehädalised, mistõttu teda hakati kutsuma lisanimega Õnnelik.

Leifr ise Vínlandi tagasi ei sõitnud. Ekspeditsioone jätkasid tema vend Þorvaldr ja õde Freydís ning teised gröönlased. Leifri venna Þorsteinni lesk Guðríðr ja tema mees Þorfinnr Karlsefni tegid katset Vínlandi ümber asuda, kuid see ebaõnnestus.

Vínlandi täpne asukoht ei ole teada, kuid arvatakse, et see asus St. Lawrence'i lahe piirkonnas või sellest veidi lõuna pool. Aastal 1960 leiti L'Anse aux Meadowsis Newfoundlandil viikingite asulakoht, mis kinnitab, et Gröönimaa päritolu skandinaavlased jõudsid tõepoolest aasta 1000 paiku Põhja-Ameerikasse.

Aastal 1964 kuulutati USA-s 9. oktoober Leifr Eiríkssoni päevaks.

Vaata ka

• Vínland

Kirjandus

• Viikingid Vinlandis. Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga. Tõlkinud Arvo Alas. Perioodika 2003
• Kurt Welker. Unustatud kontinent. Normannide avastusreisid Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse. Saksa keelest tõlkinud Ants Viires. Tallinn, Eesti Raamat, 1978.
• Edgar V. Saks. Soomeugrilaste osa Vinlandi (Ameerika) avastamisel. Võitleja, märts 1966, nr. 3, lk. 2.

Välislingid

• Dictionary of Canadian Biography Online Leifr Eiríkssoni biograafia
• Eiríkr Punase saaga vanaislandi keeles
• Gröönlaste saaga vanaislandi keeles