Aleksandr Litvinenko: erinevus redaktsioonide vahel
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
| d2 = |
| d2 = |
||
}} |
}} |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
__TOC__ |
|||
Litvinenko jõudis töötada [[KGB]]-s, sõjaväelises vastuluures ja [[FSB]]-s, kus spetsialiseerus [[terrorism]]i ja [[organiseeritud kuritegevus]]ega võitlemisele.<ref name="KMK?" /> |
Litvinenko jõudis töötada [[KGB]]-s, sõjaväelises vastuluures ja [[FSB]]-s, kus spetsialiseerus [[terrorism]]i ja [[organiseeritud kuritegevus]]ega võitlemisele.<ref name="KMK?" /> |
||
| 49. rida: | 47. rida: | ||
==Teosed== |
==Teosed== |
||
Aleksandr Litvinenko, Juri Felštinski. FSB laseb Venemaa õhku. Tallinn |
* Aleksandr Litvinenko, Juri Felštinski (2007). ''FSB laseb Venemaa õhku''. Tallinn. [http://tallinn.ester.ee/record=b2319491~S1*est ISBN 9789949431236] |
||
== Vaata ka == |
|||
* [[Aleksandr Litvinenko mürgitamine]] |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 18. märts 2018, kell 15:21
| Aleksandr Litvinenko | |
|---|---|
| Sündinud |
30. august 1962 Voronež, Vene NFSV, Nõukogude Liit |
| Surnud |
23. november 2006 (44-aastaselt) London, Ühendkuningriik |
| Rahvus | venelane |
| Kodakondsus |
.svg){kind=small} Ühendkuningriik (2006–surmani) Venemaa Föderatsioon |
| Teenistused | MI6[1], KGB, FSB |
| Surmapõhjus | äge kiiritusmürgitus |
Aleksandr Valterovitš Litvinenko (vene keeles Александр Вальтерович Литвиненко; 30. august 1962 – 23. november 2006) oli Venemaa julgeolekuohvitser ning hilisem dissident, pagulane ja Briti salateenistuse kaastöötaja[1].
Litvinenko jõudis töötada KGB-s, sõjaväelises vastuluures ja FSB-s, kus spetsialiseerus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega võitlemisele.[2]
1998. aasta novembris süüdistas Litvinenko koos eriteenistuse mitme teise ohvitseriga oma ülemusi Boriss Berezovski tapmise plaanis ja muudes pattudes.[2]
Järgmise aasta märtsis vahistati ta süüdistatuna ametivolituste ületamises, järgnes mitu kohtuasja, vahi all oli ta kaks korda. 2000. aastal pages Litvinenko koos abikaasaga valepassi kasutades Suurbritanniasse, tema poliitilise varjupaiga taotlus rahuldati[2]. 2006. aasta oktoobris sai Litvinenko Suurbritannia kodakondsuse.
Londonis kirjutas ta kaks raamatut, milles süüdistas Venemaa julgeolekuteenistusi muu hulgas 1999. aastal toimunud elumajaplahvatuste korraldamises. Neis plahvatustes hukkus umbes 300 inimest. Plahvatuste korraldamise eesmärk olevat olnud aidata võimule Vladimir Putin. FSB süüdistas plahvatuste korraldamises tšetšeeni terroriste ja ühtlasi sai FSB ettekäände Teise Tšetšeenia sõja alustamiseks. Putini tõusu võimule nimetas Litvinenko FSB korraldatud riigipöördeks. FSB tegutsemisviisi põhielemendiks nimetas ta rahva hirmutamist.[2]
Litvinenko suri radioaktiivse polooniumi mürgituse tagajärjel. Haiglasse sattus ta 1. novembril pärast seda, kui oli samal päeval kohtunud kahe endise KGB agendi Dmitri Kovtuni ja Andrei Lugovoiga. Litvinenko organismis oli polooniumi surmavast annusest 10 korda rohkem. "Timesi" andmetel maksab inimese tapmiseks vajalik polooniumikogus 10 miljonit USA dollarit.[2]
Enne oma surma süüdistas Litvinenko Vladimir Putinit Anna Politkovskaja mõrva sanktsioneerimises ja väitis, et Irina Hakamada hoiatas Politkovskajat ohu eest[3].
Surivoodil süüdistas Litvinenko Venemaa valitsusringkondi ka enese tapmise tellimises. Tema viimased sõnad olid: "Tõprad said mu kätte. Aga mitte kõiki ei õnnestu neil kätte saada." Need sõnad ütles ta enne teadvuse kaotamist oma sõbrale filmirežissöörile Andrei Nekrassovile.[2]
Briti prokurörid on Litvinenko mõrvas kahtlustatavaks kuulutanud Andrei Lugovoi, kelle väljaandmise palve Venemaale 2007. aasta kevadel jahendas Suurbritannia ja Venemaa suhteid. Venemaa võimude sõnul ei luba Venemaa põhiseadus Venemaa kodanike väljaandmist välisriikidele. Pärast Moskva keeldumist saatis London maalt välja 4 diplomaati, süüdistades neid spionaažis. Vastukäiguna saatis ka Moskva Venemaalt välja 4 Suurbritannia diplomaati.[2]
Endine KGB ohvitser ja samuti Suurbritanniasse põgenenud Oleg Gordijevski kommenteeris Litvinenko surma nii: "Ta võitles Venemaa kurjade jõudude vastu, KGB vastu, võimude vastu, mis tallavad jalge alla Venemaa demokraatia ja liberaalsed vabadused. Temast sai nende Venemaa jõudude kättemaksu ja pahatahtlikkuse ohver."[2]
2007. aasta sügisel valiti Andrei Lugovoi Vladimir Žirinovski juhitava Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei nimekirjas 3. numbrina Venemaa Riigiduumasse.[2]
Andrei Nekrassov tegi Litvinenkost filmi "Minu sõber Saša. Ühe mõrva lugu". Eestis linastus see film 2007. aasta juulis Pärnus toimunud filmifestivalil, mille peakülaliseks Nekrassov oli.[4]
21. jaanuaril 2016 jõudis Londoni kohtu uurimine järeldusele, et on võimalik, et Litvinenko mõrvamisele andis nõusoleku president Putin, omavahelise vastuseisu ("antagonism") tõttu.[5][6]
Teosed
- Aleksandr Litvinenko, Juri Felštinski (2007). FSB laseb Venemaa õhku. Tallinn. ISBN 9789949431236
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Harding, Luke (25. veebruar 2013). "Litvinenko inquest: newspapers launch challenge over withholding of evidence". theguardian.com. Vaadatud 27. jaanuar 2015.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 235–236
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 230, 236
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 345
- ↑ "President Putin 'probably' approved Litvinenko murder" (inglise). BBC News Online. 21. jaanuar 2016. Vaadatud 21. jaanuaril 2016.
- ↑ Cowell, Alan (21. jaanuar 2016). "Putin 'Probably Approved' Litvinenko Poisoning, British Inquiry Says" (inglise). The New York Times. Vaadatud 21. jaanuaril 2016.
Välislingid
- Litvinenko juurdlus (ametlik sait) (inglise keeles)
Meediakajastus
- Claire Newell, Lyndsey Telford ja Edward Malnick. Litvinenko juurdlus: tõendus Venemaa osalemise kohta dissidendi mõrvas. The Daily Telegraph, 23. jaanuar 2015 (inglise keeles)
- Litvinenko perekonna advokaadi väitel 'mürgitas vene maffiariik' Aleksandr Litvinenko. BBC News Online, 27. jaanuar 2015 (inglise keeles)
- Убийство Литвиненко: речь адвоката Эммерсона [Litvinenko leske esindava advokaadi kõne Litvinenko surma uurimise avamisel, täistekst]. Ehho Moskvõ, 1. veebruar 2015 (vene keeles)
- Neil Buckley. Polonium that killed Alexander Litvinenko came from Russian plant, UK court told. Financial Times, 11. märts 2015 (inglise keeles)
- Ekspert: Litvinenko tapeti Venemaalt pärit polooniumiga, err.ee
- Litvinenko tapnud poloonium pärines Venemaalt. Äripäev, 12. märts 2015
- Irina Tševtajeva. Суд Лондона опубликовал разоблачительное досье на главу ФСКН России, заказанное Литвиненко [Londoni kohus avalikustas Litvinenko poolt tellitud paljastava toimiku Venemaa FSKN juhi kohta], Deutsche Welle, 1. mai 2015 (vene keeles)
- Litvinenko inquiry: Vladimir Putin 'ordered killing' [Litvinenko juurdlus: Vladimir Putin 'andis mõrvakäsu'], BBC News Online, 31. juuli 2015 (inglise keeles)
- Luke Harding. Alexander Litvinenko: the man who solved his own murder, theguardian.com, 19. jaanuar 2016.
- Alexander TV drama aims to shed light on poisoning of Alexander Litvinenko, theguardian.com, 13. november 2016.