Struve geodeetiline kaar: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
78. rida: | 78. rida: | ||
* [[Ciupiški]]s [[Ašmiany rajoon]]is ({{koord dms|54|17|30|N|26|2|43|E}}) |
* [[Ciupiški]]s [[Ašmiany rajoon]]is ({{koord dms|54|17|30|N|26|2|43|E}}) |
||
* [[Łapaty]]s [[Ščučyni rajoon]]is ({{koord dms|53|33|38|N|24|52|11|E}}) |
* [[Łapaty]]s [[Ščučyni rajoon]]is ({{koord dms|53|33|38|N|24|52|11|E}}) |
||
* [[Asoŭnica]]s [[ |
* [[Asoŭnica]]s [[Ivanava rajoon]]is ({{koord dms|52|17|22|N|25|38|58|E}}) |
||
* [[Ščekotsk]]is |
* [[Ščekotsk]]is Ivanava rajoonis ({{koord dms|52|12|28|N|25|33|23|E}}) |
||
* [[Laskavičy]]s |
* [[Laskavičy]]s Ivanava rajoonis ({{koord dms|52|9|39|N|25|34|17|E}}) |
||
===Moldovas=== |
===Moldovas=== |
Redaktsioon: 17. märts 2018, kell 12:22
Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde. Kaare pikkus on 2820 km. Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaanikaar.[1] See läbib praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi.
Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist. Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.[1]
Alates 2005. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Maailmapärandi hulka kuuluvad punktid
Struve geodeetiline kaar | |
---|---|
UNESCO maailmapärand | |
Asukoht |
Norra Rootsi Soome Venemaa Eesti Läti Leedu Valgevene Moldova Ukraina |
Tüüp | Kultuurimälestis |
Kriteeriumid | II, III, VI |
Viited | 1187 |
Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
Nimekirja arvatud | 2005 (29. istung) |
* Regioon on UNESCO määratletud |
Norras
- Otspunkt Hammerfesti vallas Fuglenesis (70° 40′ 12″ N, 23° 39′ 48″ E)
- Lille-Raipas Alta vallas (69° 56′ 19″ N, 23° 21′ 37″ E)
- Luvddiidcohkka Guovdageaidnu vallas (69° 39′ 52″ N, 23° 36′ 8″ E)
- Bealjášvárri Guovdageaidnu vallas (69° 1′ 43″ N, 23° 18′ 19″ E)
Rootsis
- Tynnyrilaki Kiruna vallas (68° 15′ 18″ N, 22° 58′ 59″ E)
- Jupukka Pajala vallas (67° 16′ 36″ N, 23° 14′ 35″ E)
- Pullinki Övertorneå vallas (66° 38′ 47″ N, 23° 46′ 55″ E)
- Perävaara Haparanda vallas (66° 1′ 5″ N, 23° 55′ 21″ E)
Soomes
- Stuorrahanoaivi Enontekiö vallas (68° 40′ 57″ N, 22° 44′ 45″ E)
- Aavasaksa Ylitornio vallas (66° 23′ 52″ N, 23° 43′ 31″ E)
- Alatornio kirik Tornios (65° 49′ 48″ N, 24° 9′ 26″ E)
- Oravivuori Jyväskyläs (endises Korpilahti vallas) (61° 55′ 36″ N, 25° 32′ 1″ E)
- Tornikallio Lapinjärvi vallas (60° 42′ 17″ N, 26° 0′ 12″ E)
- Mustaviiri Pyhtää vallas (60° 16′ 35″ N, 26° 36′ 12″ E)
Venemaal
- Mäkiinpäällys Suursaarel (60° 4′ 27″ N, 26° 58′ 11″ E)
- Punkt Z Suursaarel (60° 5′ 10″ N, 26° 57′ 38″ E)
Eestis
- Võiveres Väike-Maarja vallas (59° 3′ 28″ N, 26° 20′ 16″ E)
- Simunas Väike-Maarja vallas (59° 2′ 54″ N, 26° 24′ 51″ E)
- Tartu tähetorn (58° 22′ 44″ N, 26° 43′ 13″ E)
Lätis
Leedus
- Gireišiais Rokiškise rajoonis (55° 54′ 9″ N, 25° 26′ 12″ E)
- Meškonyses Vilniuse rajoonis (54° 55′ 51″ N, 25° 19′ 0″ E)
- Paliepiukais Vilniuse rajoonis (54° 38′ 4″ N, 25° 25′ 45″ E)
Valgevenes
- Ciupiškis Ašmiany rajoonis (54° 17′ 30″ N, 26° 2′ 43″ E)
- Łapatys Ščučyni rajoonis (53° 33′ 38″ N, 24° 52′ 11″ E)
- Asoŭnicas Ivanava rajoonis (52° 17′ 22″ N, 25° 38′ 58″ E)
- Ščekotskis Ivanava rajoonis (52° 12′ 28″ N, 25° 33′ 23″ E)
- Laskavičys Ivanava rajoonis (52° 9′ 39″ N, 25° 34′ 17″ E)
Moldovas
Ukrainas
- Katerõnivkas Hmelnõtskõi oblastis (49° 33′ 57″ N, 26° 45′ 22″ E )
- Felštõnis Hmelnõtskõi oblastis (49° 19′ 48″ N, 26° 40′ 55″ E )
- Baranivkas Hmelnõtskõi oblastis (49° 8′ 55″ N, 26° 59′ 30″ E )
- Otspunkt Stara Nekrassivkas Odessa oblastis (45° 19′ 54″ N, 28° 55′ 41″ E )
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Struve Geodetic Arc No 1187whc.unesco.org Kasutatud 25.08.2012.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Struve geodeetiline kaar |
- Kirje UNESCO maailmapärandi lehel
- UNESCO hinnang meridiaanikaarele
- Struve-Tenneri meridiaanikaar Maa-ameti lehel
- F.G.W. Struve meridiaanikaar
- Tõnu Viik. 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest, Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum
- UNESCO pärand lebab sirelipõõsa varjus, Maaleht, 6. august 2009
- Eesti margiplokk ja esimese päeva ümbrik Struve portree ja Struve geodeetilise kaarega (2011), post.ee
- https://www.facebook.com/struvekaarepusle/?fref=ts
- http://erb.nlib.ee/?kid=45200683