Oskar Kallas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
25. rida: 25. rida:


Oskar ja Aino Kallase elust valmis [[1997]]. aastal režissöör [[Kirsti Petäjäniemi]] Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".<ref>[[Sirje Kiin]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/08/10e/t_t.htm#esimene "Põletav armastus"], Postimees, 10. august 1996</ref> Film esilinastus [[Eesti Televisioon]]is 26. detsembril 1997.<ref>[[Sirje Olesk]], [http://www.postimees.ee/leht/97/12/19/kultuur/film.htm#teine Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus"], Postimees, 19. detsember 1997</ref>
Oskar ja Aino Kallase elust valmis [[1997]]. aastal režissöör [[Kirsti Petäjäniemi]] Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".<ref>[[Sirje Kiin]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/08/10e/t_t.htm#esimene "Põletav armastus"], Postimees, 10. august 1996</ref> Film esilinastus [[Eesti Televisioon]]is 26. detsembril 1997.<ref>[[Sirje Olesk]], [http://www.postimees.ee/leht/97/12/19/kultuur/film.htm#teine Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus"], Postimees, 19. detsember 1997</ref>

==Vaata ka==
*[[Oskar Kallase suvemaja]]


== Kirjandus ==
== Kirjandus ==

Redaktsioon: 17. märts 2018, kell 06:27

Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–93).

Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla[1]26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat.

Elulugu

Aastal 1887 astus Kallas pärast Kuressaares gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikooli õppima klassikalisi keeli ning liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga[2][3]. Jakob Hurda üleskutsel kogus Saaremaalt rahvapärandit ning hiljem korraldas kogumisretki ka Viru- ja Läänemaale.[3]

Aastal 1892 lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima Helsingisse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele[3]. Helsingis omandas ta 1901. aastal doktorikraadi käsitledes oma doktoritöös Eesti rahvalaule ja nende levikut[3]. Seejärel töötas mõned aastad Peterburi ülikoolis võrdleva keeleteaduse eradotsendina, kust suundus 1903. aastal perega Tartusse.[3]

Osales Miina Härma Gümnaasiumi asutamises 1906. aastal ja oli selle kooli esimene juht.[3] Samuti vedas ta alates 1907. aastast Eesti Rahva Muuseumi asutamist.[3] Kallas aitas täiendada EÜSi raamatukogu, mis kingiti muuseumile, millest kasvas hiljem välja Eesti Kirjandusmuuseum.[3]

Ta oli 1920[4]–1922 Eesti saadik Soomes ning 1922–1934[5] Suurbritannias ja Hollandis.

Oli üks Eesti Olümpiakomitee asutajaliikmeid.[6]

19. novembril 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks.

1944. aastal põgenes Rootsi, kus kaks aastat hiljem suri.

Ta on uurinud põhjalikult lutsi maarahva keelt ja kultuuri.

Isiklikku

Oskar Kallase vanemateks olid Kaarma koguduse köster Mihkel Kallas (1824–1896) ja Wilhelmine Allas (1829–1894). Ta oli alates 1900. aastast abielus kirjanik Aino Kallasega, kelle isa oli Helsingi ülikooli professor Julius Krohn.

Oskar Kallase vend Rudolf Gottfried Kallas (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend Eduard Kallas (1858–1900) avaldas mitu luulekogu; õde Ida Kallas (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja Carl Heinrich Niggoliga ja oli Jakob Hurda laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat Elmar Kirotarile.

Oskar ja Aino Kallase elust valmis 1997. aastal režissöör Kirsti Petäjäniemi Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".[7] Film esilinastus Eesti Televisioonis 26. detsembril 1997.[8]

Vaata ka

Kirjandus

Viited

Välislingid