Wilhelm von Fürstenberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. jaanuar 2007, kell 20:52

Johann Wilhelm Fürstenberg (umbes 1500 – 1568) oli eelviimane Liivi ordu meister 1557–1559.

Fürstenberg tuli Liivimaale 1520. aastatel ning oli pikka aega Viljandi komtuur. Ta sai ordumeister Heinrich von Galeni usaldusaluseks ning valiti 1556 tema koadjuutoriks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid koadjuutorivaenuse ajal ning olnud sunnitud alla kirjutama Posvoli leppele.

Fürstenbergi ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt Tartu maksu ning selle tasumatajätmise järel algaski 1558. aastal Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas Taani-orientatsiooni, samas kui nii Riia peapiiskop kui ka uus Viljandi komtuur Gotthard Kettler soovisid Poola-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: Saare-Lääne piiskopkond müüdi 1559 Taani kuninga Frederik II vennale hertsog Magnusele ning Tallinn palus juba 1558 abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu Rootsiga ei kandnud vilja, sest kuningas Gustav Vasa oli liivimaalaste peale pahane 1554–1557 toimunud Rootsi-Vene sõja pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai taas Viljandi komtuuri koha.

Komtuuri kohal Fürstenbergil kaua olla ei õnnestunud, sest 1560. aastal piirasid Viljandi sisse venelased ning ehkki Fürstenbergi juhtimisel suutis kindlus neile edukalt vastu panna, langes see palgata jäänud palgasõdurite reetmise tõttu venelaste kätte. Fürstenberg ise viidi Venemaale vangi ning Ivan Julm olevat temast hiljem soovinud teha Liivimaa asevalitsejat, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses 1568. aastal.

Eelnev Heinrich von Galen	Liivimaa ordumeister 1557–1559	Järgnev Gotthard Kettler

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Johann Wilhelm Fürstenberg''' (umbes [[1500]] – [[1568]]) oli eelviimane [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu meister|meister]] [[1557]]–[[1559]].
-Fürstenberg tuli [[Liivimaa]]le [[1520. aastad|1520. aastatel]] ning oli pikka aega [[Viljandi]] [[Viljandi komtuur|komtuur]]. Ta sai [[ordumeister]] [[Heinrich von Galen]]i usaldusaluseks ning valiti [[1556]] tema [[koadjuutor]]iks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister.
+Fürstenberg tuli [[Liivimaa]]le [[1520. aastad|1520. aastatel]] ning oli pikka aega [[Viljandi]] [[Viljandi komtuur|komtuur]]. Ta sai [[ordumeister]] [[Heinrich von Galen]]i usaldusaluseks ning valiti [[1556]] tema [[koadjuutor]]iks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid [[koadjuutorivaenus]]e ajal ning olnud sunnitud alla kirjutama [[Posvoli lepe|Posvoli leppele]].
 Fürstenbergi ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt [[Tartu maks]]u ning selle tasumatajätmise järel algaski [[1558]]. aastal Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas [[Taani]]-orientatsiooni, samas kui nii [[Riia peapiiskop]] kui ka uus Viljandi komtuur [[Gotthard Kettler]] soovisid [[Poola]]-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: [[Saare-Lääne piiskopkond]] müüdi [[1559]] Taani kuninga [[Frederik II]] vennale [[hertsog Magnus]]ele ning [[Tallinn]] palus juba [[1558]] abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks  kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu [[Rootsi]]ga ei kandnud vilja, sest kuningas [[Gustav Vasa]] oli liivimaalaste peale pahane [[1554]]–1557 toimunud [[Rootsi-Vene sõda|Rootsi-Vene sõja]] pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai taas Viljandi komtuuri koha.