Vanaaeg: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
|||
[[Pilt:Egypt.Giza.Sphinx.02.jpg|[[Vana-Egiptus]]e ajast säilinud [[Khafre püramiid]] ja [[Chephreni sfinks]]|thumb]] |
[[Pilt:Egypt.Giza.Sphinx.02.jpg|[[Vana-Egiptus]]e ajast säilinud [[Khafre püramiid]] ja [[Chephreni sfinks]]|thumb]] |
||
'''Vanaaeg''' on ajajärk, mis algas [[kiri (lingvistika)|kirja]] tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.<ref>Vanaaeg: ajalooõpik 6. klassile, I osa. 2010. Lk. 11.</ref> Sellele järgnes [[keskaeg]]. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes |
'''Vanaaeg''' on ajajärk, mis algas [[kiri (lingvistika)|kirja]] tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.<ref>Vanaaeg: ajalooõpik 6. klassile, I osa. 2010. Lk. 11.</ref> Sellele järgnes [[keskaeg]]. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes [[esiaeg]], millega peetakse silmas aega enne [[riik]]ide teket ja [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõttu. |
||
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikaeg|antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemere maad|Vahemere maid]], hakati sõna "antiikaeg" kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet "vanaaeg". Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas saksa ajaloolane [[Christophorus Cellarius]] [[1702]]. aastal. |
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikaeg|antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemere maad|Vahemere maid]], hakati sõna "antiikaeg" kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet "vanaaeg". Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas saksa ajaloolane [[Christophorus Cellarius]] [[1702]]. aastal. |
||
Redaktsioon: 12. märts 2018, kell 13:59
Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.[1] Sellele järgnes keskaeg. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes esiaeg, millega peetakse silmas aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu.
Ajaloolise mõistena võeti sõna kasutusele renessansiajal ja vanaajaks (antiikajaks) nimetati Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut[viide?]; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemere maid, hakati sõna "antiikaeg" kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet "vanaaeg". Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja uusajaks kinnistas saksa ajaloolane Christophorus Cellarius 1702. aastal.
Ajaloo liigendamist vanaks, keskmiseks ja uueks perioodiks kasutatakse ka vanaaja tsivilisatsioonide (Egiptus, Assüüria, Babüloonia, hetiidid) ajaloos.
Vanaaeg Eestis
Eestis vanaaega ei olnud, sest enne 13. sajandit puudus Eestis riiklik korraldus. Ajalooline aeg algas seetõttu keskajaga.
Vaata ka
Vaata ka
- ↑ Vanaaeg: ajalooõpik 6. klassile, I osa. 2010. Lk. 11.