Arutelu:Peaaju: erinevus redaktsioonide vahel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AllanPH (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
AllanPH (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Abipalve eestikeelse terminoloogia osas'''
'''Abipalve eestikeelse terminoloogia osas'''


Algatasin oma wikipeedia autoriküljel projekti "Eestikeelsed neuroanatoomia terminoloogia", mille eesmärgiks on koondada ja süstematiseerida eestikeelsed neuroanatoomia mõisted. Põhiterminite selginemisel lisan need organiseeritud kujul ka Vikipeediasse üles, et kõigil oleks sellele lihtne ligipääs. Kahjuks ei ole mul lähiajal ligipääsu ei Meditsiinisõnastikule ega Eesti teadusraamatukogudele, aga täiendan seda nimekirja jõudumööda ning olen väga tänulik kõigile, kellel on aega sinna kontributeerida. Projekti leiab järgmisel lehekülje alaosast: https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:AllanPH.
Kirjutan, et uurida, ega kellelgi ei juhtu olema Tartu Ülikooli neuroanatoomia materjale koos ilusa eestikeelse terminoloogiaga? Tahaksin Vikipeediasse lisada imetajate neuroanatoomia kokkuvõtte koos
korrektsete eestikeelsete mõistetega (https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_regions_in_the_human_brain ja Allen Brain Science Instituudi täiendatud nomenklatuuri põhjal). Kahjuks ei ole mul lähiajal ligipääsu ei Meditsiinisõnastikule ega Eesti teadusraamatukogudele.

Kirjutan ka käesoleva artikli lähiajal selgemini lahti ning liigendan materjali natuke ümber.


Ette tänades,
Ette tänades,

Redaktsioon: 11. märts 2018, kell 07:05

Abipalve eestikeelse terminoloogia osas

Algatasin oma wikipeedia autoriküljel projekti "Eestikeelsed neuroanatoomia terminoloogia", mille eesmärgiks on koondada ja süstematiseerida eestikeelsed neuroanatoomia mõisted. Põhiterminite selginemisel lisan need organiseeritud kujul ka Vikipeediasse üles, et kõigil oleks sellele lihtne ligipääs. Kahjuks ei ole mul lähiajal ligipääsu ei Meditsiinisõnastikule ega Eesti teadusraamatukogudele, aga täiendan seda nimekirja jõudumööda ning olen väga tänulik kõigile, kellel on aega sinna kontributeerida. Projekti leiab järgmisel lehekülje alaosast: https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:AllanPH.

Ette tänades,

--AllanPH (arutelu) 11. märts 2018, kell 06:43 (EET)[vasta]

Teadlased tõestavad, et aju ei valeta. Ehk on siit midagi artiklisse integreerimist väärt. ma ei oska. avjoska 17. september 2006, kell 17:10 (UTC)

Tahe ja suunatud ajutöö

See on tahe, mis paneb meie lihased tööle ja aju mõtlema ehk tahe kontrollib meid. Ükskõik mida sa teed, sa tahad seda.

1. Inimestel on võime panna oma tahtejõuga tööle teise inimese aju. Tema lihased teevad seda, mida sa tahad. Sa saad ta panna mõtlema mõtteid, mida sina tahad. Ta tunneb enda mõtteid ja sinu pandud mõtteid paraleelselt.

2. Inimestel on veel võime suunata kogu oma ajutöö teisele inimesele. See tähendab, et sa saad panna teise inimese tundma mida sina teed, mida sa tunned ja üleüldse kõike tundma, mida su aju teeb.

See on elu. Joakim 17. veebruar 2006, kell 15.26 (UTC)

Arutelulehekülg on märkuste ja arutelu jaoks, mis aitab artiklit paremaks muuta. Andres 17. veebruar 2006, kell 19.18 (UTC)
Selle teooria peab kunagi artiklisse kirjutama. Joakim 17. veebruar 2006, kell 19.53 (UTC)


Kelle teooria see on? Andres 17. veebruar 2006, kell 20.04 (UTC)
Puhtalt minu tuletis Joakim 17. veebruar 2006, kell 20.32 (UTC)
Siis ei ole alust seda artiklisse panna. Andres 17. veebruar 2006, kell 20.36 (UTC)
Selle pärast ma ta esialgu arutelusse paningi. Joakim 17. veebruar 2006, kell 20.39 (UTC)
Selliste teooriate, olgugi et huvitavate, koht teaduslikes artiklites siiski pole. Heal juhul mõnes filosoofilises heietuses. Mario 26. veebruar 2006, kell 21.01 (UTC)

Esimesel pildil puudub selgitus. Andres 15. august 2008, kell 13:42 (UTC)

Mis siis? 85.76.36.209 11. märts 2013, kell 22:19 (EET)[vasta]

Artikli peaks vist viima pealkirja alla Inimaju --AivoK (arutelu) 6. mai 2012, kell 09:31 (EEST)[vasta]


Artiklis sisu on põhimõtteliselt kuskilt mahakirjutatud või copy pastetud (seejuures tehtud tunduvalt lühemaks). Vabasse entsüklopeediasse pole nii teaduslikku sõnastust kindlasti vaja. Laused võiksid olla rohkem lahtiseletatud ja vähem nö võõrkeelsed.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Karlakas (arutelukaastöö) 28. jaanuar 2013, kell 18:53.

Lihtsustamist ei poolda, aga ladinakeelseid vasteid pole tarvis sinna, kus saab need saata eriartiklitesse. Populaarse kokkuvõtte võib panna eraldi. Andres (arutelu) 11. märts 2013, kell 22:25 (EET)[vasta]

-- Vaata ka -- kirjapildikesi!

viki e-kaudu on hüpotalaamus aga meditsiinikirjanduse kaudu hüpotalamus viki e-kaudu on talaamus aga meditsiinikirjanduse kaudu talamus

  • A.Arstila, S.-E. Björkqvist, O. Hänninen W.Nienstedt, 2011. "Inimese füsioloogia ja anatoomia". 549,570,573 lk. ISBN 978-9985-829-36-0
  • Meditsiinisõnastik. Tallinn, Medicina, lk 284
  • Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, 2010, lk 19,198,199.

Ülaltoodud kirjanduslikud allikad annavad pisut erineva kirjapildi, panin allika linksuma ka Roomajate kaudu.. 21.03.2013 9:00 Mariina


Tere NImelik!

Püüdke linksuda näituseks siia närvirakk e [1] ja kui hetkel ei leia Linnutee ning sünapsite arvutamise mudelit, kindlasti keegi meist teab, võib-olla Teiegi aga püüdke siis palun lisada allikas ehk viide.... näiteks elevandi peaaju on suurem, kas tal (neil) on sünapseid ja või neuroneid siis ka vastavalt rohkem kui inimese peaajus ja kui siis kui palju, kas Teise Linnutee jagu? ..... Mariina 30. juuni 2013, kell 17:06 (EEST)


Tere NImelik!

Leidsin osaliselt mingit, loodetavasti täpsustavat materjali, ja püüan selle siia ka lisada

  • aga

Sünapsid vajavad täpsustamist ja need pole mitte üksnes peaajuga- täpsemini peaaju teatud piirkonnaga seotud

  • vaid

KEEMILISED SÜNAPSID on ka taimedel aga neile teadusdistsipliinid valdavalt mõtlemist ja taju ja valu (olgu või maailmavalu) naudingut, rõõmu ka mälu ei luba omistada.....

Ja elevantide peaajule lubatakse teadustes samapalju sünapseid kui inimese peaajule....
  • Astronomers estimate that the Milky Way contains up to 400 billion stars of various sizes and brightness.

As we peer through our telescopes, we can see fuzzy patches in the sky which astronomers now know are other galaxies like our Milky Way. These massive structures can contain more or less stars than our own Milky Way.

There are spiral galaxies out there with more than a trillion stars, and giant elliptical galaxies with 100 trillion stars. And there are tiny dwarf galaxies with a fraction of our number of stars.

[2]

[3]


How many stars are in the Milky Way? We mentioned earlier that astronomers have estimated the number of stars in the Milky Way from measurements of the galaxy's mass. But how do you measure the mass of a galaxy? You obviously can't put it on a scale. Instead, you use its orbital motion. From Newton's version of Kepler's Third Law of Planetary Motion,the orbital speed of an object in circular orbit, and a little algebra, you can derive an equation to calculate the amount of mass (Mr) that lies within any circular orbit with a radius (r). 1. Orbital speed of a circular object (v) v=2Πa/p 2. Because it's a circular orbit, a becomes radius (r) and M becomes the mass within that radius (Mr).Mr rv2/G For the Milky Way, the sun lies at a distance of 2.6 x 1020 meters (28,000 light years) and has an orbital speed of 2.2 x 105 meters/second (220 km/s), we get that 2 x 1049 kg lies within the sun’s orbit. Since the sun’s mass is 2 x 1030, then there must be 1011, or about 100 billion, solar masses (sunlike stars) within its orbit. When we add the portion of the Milky Way that lies outside the sun’s orbit, we get approximately 200 billion stars. To learn more about the Milky Way, look at the links on the next page. [4]

The Sun belongs to a galaxy called the Milky Way. Astronomers estimate there are about 100 thousand million stars in the Milky Way alone. Outside that, there are millions upon millions of other galaxies also! For the Universe, the galaxies are our small representative volumes, and there are something like 1011 to 1012 stars in our Galaxy, and there are perhaps something like 1011 or 1012 galaxies. With this simple calculation you get something like 1022 to 1024 stars in the Universe. This is only a rough number, as obviously not all galaxies are the same, just like on a beach the depth of sand will not be the same in different places.

[6]

A Hundred Billion Planets? Rocky planets are just a fraction of the total number of planets in our Milky Way, however. A study of the number of potential worlds orbiting M-dwarfs—faint stars smaller than our sun that make up the vast majority of the stellar population—suggests our galaxy may be home to at least a hundred billion planets overall. (See "Four White Dwarfs Found Eating Earthlike Planets.") "Based on our calculations, which are very complementary to those of [Fressin] ... we are showing that there is about one planet per star, and that gives us a total of about a hundred billion planets throughout our galaxy," said Caltech planetary astronomer John Johnson. "The vast majority of those planets are orbiting stars that are very much different from our sun."

[7]


This is a photo toward the center of our galaxy taken by the COBE satellite in the infrared. In infrared you can see through some of the dust surrounding the galactic center and show the flattened shape of the galaxy with its central bulge. How many stars are in the Milky Way? Estimates are around 300 billion or 3 x 1011, perhaps plus or minus a 100 billion. Estimates are obtained by obtaining a measure of mass by analyzing rotation times and subtracting dark matter, then obtaining an average star mass. Uniform projections from the Hubble Ultra Deep Field lead to an estimate of 100 billion (1011) galaxies in the universe.

[8]

The adult human brain is estimated to contain from 1014 to 5 × 1014 (100–500 trillion) synapses. Every cubic millimeter of cerebral cortex contains roughly a billion (short scale, i.e. 109) of them. [9]


  • The Synaptic Organization of the Brain

Gordon M. Shepherd M.D. Professor of Neuroscience and Neurobiology Yale University School of Medicine [10]

  • Introduction to Bioregulatory Medicine, Alta Smit, Arturo O'Byrne, [11]
  • Mirror Neurons and the Evolution of Brain and Language, edited by Maksim I. Stamenov, Vittorio Gallese, [12]

Mariina 7. juuli 2013, kell 11:28 (EEST)


Ma püüdsin parandada, aga ei saanud vist korda. Kas koljuõõs on ainult selgroogsetel? Aga teiste hõimkondade puhul vist ei kasutata terminit "peaaju". Andres (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 00:01 (EEST)[vasta]


Kas 'teiste' kohta tuleb artikkel 'aju' - kui lülijalgsetel kirjeldatakse ka aju?!...

Mariina 3. juuni 2014, kell 08:37 (EEST) alias Простота