Kohtla mõis

Kohtla mõis (saksa keeles Kochtel) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Kohtla mõisa mainitakse esmakordselt 1419. aastal ja see on vanim pidevalt eksisteerinud mõis kogu Jõhvi kihelkonnas. Mõis rajati arvatavasti 15. saj algul selleks, et paremini majandada Lodede ulatuslikke maavaldusi. Pärast nende maade jagamist üksikute pärijate vahel tekkisid uued mõisad Kukrusele ja Eredale ning Kohtla kaotas oma esialgse tähtsuse.

Tõenäoliselt rajati mõis Kohtla-nimelise väikeküla asemele, mille ajalugu ulatub ilmselt muinasaega välja. Tegemist võib olla ka kunagise Eesti vanema suurmajapidamise ehk “mõisaga”.

1419–1678 kuulus Kohtla mõisale ainult pool Odrisi külast.

1549. aastal mainitakse Kohtla omanikuna Edise lossi valdajat ja Jõhvi kiriku patrooni Otto Tuuvet. Millal ta mõisa ostis, ei ole täpselt teada.1553 müüs ta selle edasi Johan Brackelile.

Ühel keskaegsel kaardil kannab Kohtla isegi nime Brakelshof (Brakeli mõis). Jürgen Anthony Brackel, kes 1678 mõisale teise poole Odrisi külast tagasi ostis, langes ise hiljem Põhjasõjas. Tema lesk Louise Margaretha asus elama Tartusse, kus abiellus uuesti ja müüs tühjana seisva ning osaliselt panditud maadega mõisa 1728 Carl Gustav Stahlile. 1745. aastal vahetas Stahl Kohtla mõisa Tartumaal asuva Äksi mõisa vastu ja

vahetusega kaasnesid kõik perekonnamõisaga seotud õigused, näiteks matusepaik ja loož Jõhvi kirikus.

Uueks omanikuks saanud Äksi mõisa valdaja Conrad Adolf Freytag Loringhaven ei jäänud kohale aga kauaks ja 1750 ostis mõisa talt 13000 riigitaalri eest Otto Magnus Stackelberg.

See oli mõisnik, kes tuli siiakanti 1731 ja hakkas kokku ostma kohalikke mõisaid (1763 ka Ereda). Tema poeg Magnus juunior sai 1775 tänutäheks aktiivse diplomaatilise tegevuse eest krahvitiitli.

Kuna Stackelbergi ulatuslike valduste peamõis asus Püssis, hakkas Kohtla rahvas teda nüüdsest suupärasemalt kutsuma lihtsalt “Püssi krahviks”.

Edaspidi tuli Kohtlal leppida kõrvalmõisa staatusega ja omanik külastas seda heal juhul kord või paar aastas. Stackelbergidele kuulus mõis Eesti Vabariigi maareformini.

1921. aastal jagati mõisa maad kruntideks ja endise mõisa keskusesse hakkas tasapisi kujunema asula.

Seoses õlitööstuse rajamisega Roodu-Nõmmele 1931. aastal ja põlevkivikaevanduse avamisega 1937 kiirenes asula kasv tunduvalt ja 1945 moodustati iseseisev Kohtla alev.

Endine mõisahoone, milles 1933–1941 asus Kohtla kool, põletati 12. augustil 1941 nõukogude vägede poolt nagu ka suurem osa Kohtla-Nõmmest. Mõisa park on mingil kujul siiski tänaseni säilinud.

Välislingid

• Kohtla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris