Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel
→Protsessorite liike: Muutsin lauseosa sõnastust. |
Eemaldasin keeletoimetamise märgise. |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel|räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti [[keskseade]]t}} |
{{See artikkel|räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti [[keskseade]]t}} |
||
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}} |
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}} |
||
{{keeletoimeta}} |
|||
{{liita|Keskprotsessor}} |
{{liita|Keskprotsessor}} |
||
[[Pilt:Intel 4004.jpg|thumb|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommerts[[mikroprotsessor]].]] |
[[Pilt:Intel 4004.jpg|thumb|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommerts[[mikroprotsessor]].]] |
||
Redaktsioon: 9. märts 2018, kell 15:10
|
See artikkel räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskseadet |
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
 |
Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinakäske ning koosneb vähemalt juhtseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest.[1] Protsessor sooritab tehteid andmetega, mis on saadud väljastpoolt, harilikult mälust.
Protsessoriks nimetatakse sageli keskseadet, kuid arvutisüsteemis, eriti süsteemikiibil, on tavaliselt peale keskseadme ka spetsialiseeritud protsessoreid. Kõige tuntumad protsessorid ongi keskseadmed, mis täidavad arvutites käske. Kõige levinumad protsessorid on näiteks pesumasinates, piletiautomaatides, DVD-mängijates ja nutitelefonides paiknevate manussüsteemide mikrokontrollerid.
Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks.[2]
Protsessorid ja südamikud
Varem nimetati protsessoriks nii komponenti (kivi plastkorpuses, mis pistetakse jalgadega protsessori pessa) kui ka andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet. Tänapäeval on paljudel protsessorikiipidel mitu nn protsessorisüdamikku, kusjuures iga südamik on suuresti omaette aritmeetika-loogikaseade. Protsessori all mõistetakse tavaliselt komponenti; andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet nimetatakse enamasti südamikuks ehk protsessorisüdamikuks.
Tööpõhimõte
Masinakäsu täitmine sisaldab erinevaid tegevusi: juhtseade peab käsu dekodeerima, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida see protsessor täita oskab.[3] Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Et keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga, ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte, on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Samal ajal kui üks käsk on dekodeeritud ja seda on täitma asutud, hakatakse dekodeerima juba järgmist käsku.
Protsessorite liike
- Keskprotsessor (CPU)
- Kui see on konstrueeritud von Neumanni arhitektuuri järgi, koosneb see vähemalt juhtplokist (CU), aritmeetika-loogikaplokist (ALU) ja registritest.
- Mikroprotsessor – keskprotsessorit sisaldav ränikiip.
- Graafikaprotsessor (GPU/VPU) – visualiseerib ja renderdab 2D- ja 3D-pilti.
- Signaaliprotsessor (DSP) – spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaalitöötlusega.
- Võrguprotsessor – tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
- Heliprotsessor – kasutatakse helistuudiotes ja raadiojaamades.