Juhan Jaik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]] |
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]] |
||
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] |
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] |
||
[[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse liikmed]] |
|||
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] |
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] |
||
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]] |
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]] |
||
Redaktsioon: 9. märts 2018, kell 04:10
Juhan Jaik (13. jaanuar 1899 Sänna mõis – 10. detsember 1948 Stockholm) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.
Elulugu
Juhan Jaik lõpetas 1913. aastal Tsooru ministeeriumikooli. 1915. aastal saadeti ta poliitilistel põhjustel Võrumaalt välja ning elas aastatel 1915–1917 Volga-äärsetes linnades. Ta töötas ajakirjanikuna Päevalehe, Postimehe ja Kaitse Kodu! toimetuses ning aastatel 1936–1940 haridusministeeriumis vabaharidustöönõunikuna.
Ta põgenes koos perekonnaga Suure põgenemise lainega 1944. aastal Saksamaale, sealt edasi Austriasse ja Rootsi.
Juhan Jaik oli muu hulgas Autorikaitseühingu esimees.
Looming
Juhan Jaik on kirjutanud luuletusi, novelle, jutte ja noorsooraamatuid. Tema loomingu paremik on rahvapärimuslikud ja koduainelised "Võrumaa jutud" (1924–1933).
Teosed
- Luulekogu "Rõuge kiriku kell" (1924)
- Novellikogud "Kaamelid pasunapuhujatega" (1928), "Kuldne elu" (1946, Vadstena)
- Noorsooraamatud "Uhuu jutustused" (1929) ja "Pombi ja Üdsimärdi nõiad" (1932)
Välislingid
- Eesti Posti postmark Juhan Jaik 100
- Juhan Jaik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK