Jõutõstmine: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
keeletoimetamine |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
'''Jõutõstmine''' on [[sport|spordiala]], mis koosneb kolmest alast: |
'''Jõutõstmine''' on [[sport|spordiala]], mis koosneb kolmest alast: kükist, lamades surumisest ja jõutõmbest. |
||
== Alad == |
== Alad == |
||
=== Kükk === |
=== Kükk === |
||
Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend |
Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend. Pärast peakohtuniku märguannet "start" laskub sportlane kükki, mille sügavus peab olema vähemalt paralleelne põrandaga. Kükk vastab määrustele, kui sportlase reite esiküljed on madalamal kui põlve ülaosa. Pärast piisava kükisügavuse saavutamist annab kohtunik märguande kang pukkidele tagasi asetada.</ref><ref>[www.powerlifting.ee]</ref> |
||
=== Lamades surumine === |
=== Lamades surumine === |
||
Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, |
Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, kuni peakohtunik annab loa kangi üles surumiseks. Kui kang on üles surutud ja sirgetele kätele fikseeritud, annab kohtunik käskluse kang tagasi pukkidele asetada.</ref><ref>[www.powerlifting.ee]</ref> |
||
=== Jõutõmme === |
=== Jõutõmme === |
||
Jõutõmbes tuleb esmalt kang tõstepõrandalt üles tõsta nii, et lõppasendis oleksid põlved lukustatult sirged |
Jõutõmbes tuleb esmalt kang tõstepõrandalt üles tõsta nii, et lõppasendis oleksid põlved lukustatult sirged ning selg fikseeritud sirges asendis nii, et õlad on vähemalt kaelaga ühel maal või kaugemal taga. Pärast lõppasendi saavutamist annab peakohtunik märku tõstekang põrandale lasta.</ref><ref>[www.powerlifting.ee]</ref> |
||
Võistlejate paremusjärjestus kehakaaluklassides |
Võistlejate paremusjärjestus kehakaaluklassides määratakse kogusumma järgi, mis saadakse kükkimise, lamades surumise ja jõutõmbe parima tulemuse liitmisel. Kehakaaluklasside meistritele lisaks selgitatakse tiitlivõistlustel välja ka absoluutmeister ([[inglise keel|inglise]] ''Champion of Champions''). Absoluutmeistri selgitamisel reastatakse võistlejad kogusumma Wilksi punktide järgi, mille arvutamisel võetakse arvesse nii võistleja kogusumma lõpptulemust kilogrammides kui ka võistleja kehakaalu. Wilksi punktide alusel on võimalik öelda, kes võistlejatest on oma kehakaalu kohta kõige tugevam. Ametlikult hoiab jõutõstmise rekordit (457,5 kg) [[Andy Bolton]], mitteametlikult (500 kg) [[Louis Cyr]].</ref><ref>[www.powerlifting.ee]</ref> |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 2. märts 2018, kell 13:12
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Jõutõstmine on spordiala, mis koosneb kolmest alast: kükist, lamades surumisest ja jõutõmbest.
Alad
Kükk
Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend. Pärast peakohtuniku märguannet "start" laskub sportlane kükki, mille sügavus peab olema vähemalt paralleelne põrandaga. Kükk vastab määrustele, kui sportlase reite esiküljed on madalamal kui põlve ülaosa. Pärast piisava kükisügavuse saavutamist annab kohtunik märguande kang pukkidele tagasi asetada.</ref>[1]
Lamades surumine
Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, kuni peakohtunik annab loa kangi üles surumiseks. Kui kang on üles surutud ja sirgetele kätele fikseeritud, annab kohtunik käskluse kang tagasi pukkidele asetada.</ref>[2]
Jõutõmme
Jõutõmbes tuleb esmalt kang tõstepõrandalt üles tõsta nii, et lõppasendis oleksid põlved lukustatult sirged ning selg fikseeritud sirges asendis nii, et õlad on vähemalt kaelaga ühel maal või kaugemal taga. Pärast lõppasendi saavutamist annab peakohtunik märku tõstekang põrandale lasta.</ref>[3]
Võistlejate paremusjärjestus kehakaaluklassides määratakse kogusumma järgi, mis saadakse kükkimise, lamades surumise ja jõutõmbe parima tulemuse liitmisel. Kehakaaluklasside meistritele lisaks selgitatakse tiitlivõistlustel välja ka absoluutmeister (inglise Champion of Champions). Absoluutmeistri selgitamisel reastatakse võistlejad kogusumma Wilksi punktide järgi, mille arvutamisel võetakse arvesse nii võistleja kogusumma lõpptulemust kilogrammides kui ka võistleja kehakaalu. Wilksi punktide alusel on võimalik öelda, kes võistlejatest on oma kehakaalu kohta kõige tugevam. Ametlikult hoiab jõutõstmise rekordit (457,5 kg) Andy Bolton, mitteametlikult (500 kg) Louis Cyr.</ref>[4]