Psühhoteraapia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
Maailmas on sadu psühhoteraapiaid ja koolkondi. Teraapiad saab laias laastus jagada seitsmesse suurde gruppi: |
Maailmas on sadu psühhoteraapiaid ja koolkondi. Teraapiad saab laias laastus jagada seitsmesse suurde gruppi: |
||
* Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad |
* Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele. |
||
** [[kognitiiv-käitumuslik teraapia]] ehk KKT |
** [[kognitiiv-käitumuslik teraapia]] ehk KKT |
||
** [[biheivioristlik teraapia]] |
** [[biheivioristlik teraapia]] |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
** [[dialektiline käitumisteraapia]] |
** [[dialektiline käitumisteraapia]] |
||
* Psühhodünaamilised teraapiad |
* Psühhodünaamilised teraapiad – teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud: |
||
** [[ |
** [[psühhoanalüütiline teraapia]] |
||
** [[ |
** [[analüütiline psühhoteraapia]] ([[Carl Gustav Jung|jungiaanlik]]) |
||
** [[ |
** [[individuaalpsühholoogia]] ([[Alfred Adler|adleriaanlik]]) |
||
* [[Humanistlik teraapia]] |
* [[Humanistlik teraapia]] – toetav teraapiakoolkond, mis keskendub inimese eneseväärtustamisele, eneseteostusele, positiivsetele külgedele endas, ideaalmina ja reaalse mina erinevustele. Tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, samas teatud elemente sellest teraapiast kasutavad peaaegu kõik psühhoterapeudid (va näiteks psühhoanalüüs). Selle suuna alla võib lugeda ka muid toetavaid teraapiasuundi: |
||
** [[ |
** [[kliendikeskne psühhoteraapia]] |
||
** [[ |
** [[muusika- ja mänguteraapia]] |
||
** [[ |
** [[kunstiteraapia]] |
||
** [[ |
** [[biblioteraapia]] |
||
* [[Eksistentsialistlik teraapia]] |
* [[Eksistentsialistlik teraapia]] – teraapia, mis keskendub filosoofilisematele eluküsimustele ning nendega kaasnevale ängistusele. |
||
** [[ |
** [[geštaltteraapia]] – tegeleb inimese kui tervikuga. Seos [[geštaltpsühholoogia]] teooriaga on tegelikult väga väike. |
||
* [[Lühiteraapia]]d e |
* [[Lühiteraapia]]d e strateegilised teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad konkreetse probleemi lahendamisele. Probleemi tekkimise ja püsimisega ei tegeleta. Eestis näiteks |
||
** [[ |
** [[lahenduskeskne lühiteraapia]] |
||
* [[Süsteemne teraapia]] |
* [[Süsteemne teraapia]] – teraapiad, mis keskenduvad indiviidi kõrval ka teda ümbritsevale süsteemile – perekonnale, abikaasale, kolleegidele vms. Eestis näiteks |
||
** [[ |
** [[süsteemne pereteraapia]] |
||
Lisaks on teraapiakoolkondi, mis kasutavad erinevaid, kohati vaieldavaid meetodeid inimesega töötamises ning mida vahel nimetatakse isiksusliku arengu teraapiateks, kuna neil ei ole näidatud mõju psüühikahäirete kulule: |
Lisaks on teraapiakoolkondi, mis kasutavad erinevaid, kohati vaieldavaid meetodeid inimesega töötamises ning mida vahel nimetatakse isiksusliku arengu teraapiateks, kuna neil ei ole näidatud mõju psüühikahäirete kulule: |
||
** [[ |
** [[psühhodraama]] – võimaldab traumeerivaid situatsioone uuesti läbi mängida, näha enda käitumist kõrvalt. |
||
** [[ |
** [[psühhoanalüüs]] |
||
Peale selle kasutavad psühhoteraapia nimetust paljud praktikud, kelle meetodid pole mitte ainult kasutud, vaid võivad osutuda ka ohtlikuks, nagu [[taassünniteraapia]]. Need teraapiad balansseerivad heal juhul [[esoteerika]] piirimail, neil puudub teaduslik teoreetiline taust ja tõestatud efektiivsusuuringud. |
Peale selle kasutavad psühhoteraapia nimetust paljud praktikud, kelle meetodid pole mitte ainult kasutud, vaid võivad osutuda ka ohtlikuks, nagu [[taassünniteraapia]]. Need teraapiad balansseerivad heal juhul [[esoteerika]] piirimail, neil puudub teaduslik teoreetiline taust ja tõestatud efektiivsusuuringud. |
||
** [[ |
** [[neurolingvistiline programmeerimine]] – tegeleb keele ja käitumise seostega |
||
** [[ |
** [[energeetiline psühhoteraapia]] |
||
** [[ |
** [[transaktsionaalne hüpnoanalüüs]] |
||
Enamik litsentseeritud psühhoterapeute on läbinud mõne teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia koolituse, ent kasutavad ka meetodeid muudest koolkondadest. Sellist teraapiat nimetatakse eklektiliseks teraapiaks. |
Enamik litsentseeritud psühhoterapeute on läbinud mõne teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia koolituse, ent kasutavad ka meetodeid muudest koolkondadest. Sellist teraapiat nimetatakse eklektiliseks teraapiaks. |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | * Martin Shepard. "Psühhoteraapia tee-seda-ise meetodil |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 47. rida: | 44. rida: | ||
*[[Psühhodünaamiline psühhoteraapia]] |
*[[Psühhodünaamiline psühhoteraapia]] |
||
*[[Käitumisteraapia]] |
*[[Käitumisteraapia]] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | * Martin Shepard. "Psühhoteraapia tee-seda-ise meetodil". (Raamat sisaldab psühhiaatri, meditsiinidoktor M. Shepardi artikleid ja tema loodud praktiliste harjutuste valimikku.) Inglise keelest tõlkinud [[Margit-Mariann Koppel]]. Toimetanud [[Kalle Kurg]]. 154 lk. Tallinn, Ilo 1997. ISBN 9985-57-161-4 |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 2. märts 2018, kell 02:37
Psühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Eristatakse individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapiat.
Maailmas on sadu psühhoteraapiaid ja koolkondi. Teraapiad saab laias laastus jagada seitsmesse suurde gruppi:
- Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele.
- Psühhodünaamilised teraapiad – teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud:
- Humanistlik teraapia – toetav teraapiakoolkond, mis keskendub inimese eneseväärtustamisele, eneseteostusele, positiivsetele külgedele endas, ideaalmina ja reaalse mina erinevustele. Tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, samas teatud elemente sellest teraapiast kasutavad peaaegu kõik psühhoterapeudid (va näiteks psühhoanalüüs). Selle suuna alla võib lugeda ka muid toetavaid teraapiasuundi:
- Eksistentsialistlik teraapia – teraapia, mis keskendub filosoofilisematele eluküsimustele ning nendega kaasnevale ängistusele.
- geštaltteraapia – tegeleb inimese kui tervikuga. Seos geštaltpsühholoogia teooriaga on tegelikult väga väike.
- Lühiteraapiad e strateegilised teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad konkreetse probleemi lahendamisele. Probleemi tekkimise ja püsimisega ei tegeleta. Eestis näiteks
- Süsteemne teraapia – teraapiad, mis keskenduvad indiviidi kõrval ka teda ümbritsevale süsteemile – perekonnale, abikaasale, kolleegidele vms. Eestis näiteks
Lisaks on teraapiakoolkondi, mis kasutavad erinevaid, kohati vaieldavaid meetodeid inimesega töötamises ning mida vahel nimetatakse isiksusliku arengu teraapiateks, kuna neil ei ole näidatud mõju psüühikahäirete kulule:
- psühhodraama – võimaldab traumeerivaid situatsioone uuesti läbi mängida, näha enda käitumist kõrvalt.
- psühhoanalüüs
Peale selle kasutavad psühhoteraapia nimetust paljud praktikud, kelle meetodid pole mitte ainult kasutud, vaid võivad osutuda ka ohtlikuks, nagu taassünniteraapia. Need teraapiad balansseerivad heal juhul esoteerika piirimail, neil puudub teaduslik teoreetiline taust ja tõestatud efektiivsusuuringud.
- neurolingvistiline programmeerimine – tegeleb keele ja käitumise seostega
- energeetiline psühhoteraapia
- transaktsionaalne hüpnoanalüüs
Enamik litsentseeritud psühhoterapeute on läbinud mõne teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia koolituse, ent kasutavad ka meetodeid muudest koolkondadest. Sellist teraapiat nimetatakse eklektiliseks teraapiaks.
Vaata ka
Kirjandus
- Martin Shepard. "Psühhoteraapia tee-seda-ise meetodil". (Raamat sisaldab psühhiaatri, meditsiinidoktor M. Shepardi artikleid ja tema loodud praktiliste harjutuste valimikku.) Inglise keelest tõlkinud Margit-Mariann Koppel. Toimetanud Kalle Kurg. 154 lk. Tallinn, Ilo 1997. ISBN 9985-57-161-4