Anneksioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. märts 2018, kell 13:36

Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa seadusevastane ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. See toob tavaliselt kaasa annekteerija riigi poolt oma seaduste ja võimu vägivaldse kehtestamise ning võõra territooriumi kontrolli alla võtmise. Erineb okupatsioonist, kuid võib sellest tuleneda.

Klassikaline rahvusvaheline õigus lubas sõja võitjal vaenlase territooriumi osaliselt või täielikult annekteerida. Alates Itaalia renessansist kuni 1919. aasta Pariisi rahukonverentsini oli üldlevinud nähtus, mis kaasnes koloniaalekspansioonidega. 1866. aastal annekteeris Preisimaa Hannoveri, Hessen-Kasseli, Nassau, Schleswigi ja Holsteini ning Maini-äärse Frankfurdi. 19. sajandi lõpus liideti Hawaii saared pärast annekteerimist Ameerika Ühendriikide külge. Suurbritannia annekteeris 1900. aastal buuride vabariigid Transvaali ja Oranje. 20. sajandi alguses hõivas Austria-Ungari Bosnia ja Hertsegoviina (1908) ja Suurbritannia Küprose (1914). Anneksiooni näiteks on ka Boliiviale kuulunud Atacama kõrbe osade ülevõtmine Tšiili poolt ja Portugali alade ülevõtmine India poolt.

Suurriikidel oli tavaks ka omavahel vahetada hõivatud territooriume või ära jagada vastavad mõjusfäärid. Enne Teist maailmasõda paistsid Euroopa omavahelise jagamisega silma Saksamaa ja Nõukogude Liit. Saksamaa korraldas 1938. aastal anšlussi Austrias, liites viimase Saksamaa külge. Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide alusel jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit Poola ning Nõukogude Liit sai võimaluse 1940. aastal okupeerida ja annekteerida Balti riigid Eesti, Leedu ja Läti. Hiina omakorda hõivas Tiibeti ja Iisrael esitas pretensioonid Palestiina aladele, sh Jeruusalemma linnale. 20. sajandi lõpu tüüpilisi näiteid on Kuveidi annekteerimine 1990. aastal Iraagi poolt. Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi 2014. aastal.

Anneksioon on rahvusvahelise õiguse järgi keelatud. See põhimõte on fikseeritud ka mitmes ÜRO deklaratsioonis (1965, 1970, 1974). ÜRO põhikirja artikkel 2 keelab mis tahes ähvarduse või vägivalla kasutamise, mis on suunatud mõne riigi territoriaalse terviklikkuse vastu.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Fail:Lowering the Hawaiian flag at Annexation ceremony (PPWD-8-3-006).jpg|pisi|Hawaii annekteerimise tseremoonia]]
+[[Fail:Lowering the Hawaiian flag at Annexation ceremony (PPWD-8-3-006).jpg|pisi|Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial]]
-'''Anneksioon''' ehk '''annekteerimine''' (ld. ''annexio'' liitmine) on võõra riigi kogu [[territoorium]]i või selle osa seadusevastane ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) [[liidendamine]] oma riigi külge. See toob tavaliselt kaasa annekteerija riigi poolt oma seaduste ja võimu vägivaldse kehtestamise ning võõra territooriumi kontrolli alla võtmise.  Erineb [[okupatsioon]]<nowiki/>ist, kuid võib sellest tuleneda.
+'''Anneksioon''' ehk '''annekteerimine''' ([[ladina keel]]es ''annexio'', 'liitmine') on võõra riigi kogu [[territoorium]]i või selle osa seadusevastane ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) [[liidendamine]] oma riigi külge. See toob tavaliselt kaasa annekteerija riigi poolt oma seaduste ja võimu vägivaldse kehtestamise ning võõra territooriumi kontrolli alla võtmise.  Erineb [[okupatsioon]]ist, kuid võib sellest tuleneda.
-Klassikaline [[rahvusvaheline õigus]] lubas [[sõda|sõja]] võitjal vaenlase territooriumi osaliselt või täielikult annekteerida. Alates [[Itaalia]] renessansist kuni [[1919]]. aasta [[Pariisi rahukonverents]]<nowiki/>ini oli üldlevinud nähtus, mis kaasnes koloniaalekspansioonidega. 1866. aastal annekteeris Preisimaa [[Hannoveri kuningriik|Hannover]]i, [[Hessen-Kassel]]i, [[Nassau-Hertsogkond|Nassau]], [[Schleswig]]i ja [[Holstein]]i ning Maini-äärse [[Frankfurt|Frankfurd]]i. 19. sajandi lõpus liideti [[Hawaii]] saared pärast annekteerimist USA külge. [[Suurbritannia]] annekteeris [[buurid|1900. aastal buurid]]e vabariigid [[Transvaal]]i ja [[Oranje Vaba Riik|Oranje]] .20. saj. alguses hõivas [[Austria-Ungari]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] (1908) ja Suurbritannia [[Küprose saar|Küprose]] (1914). Anneksiooni näiteks on ka [[Boliivia]]le kuulunud [[Atacama kõrb]]e osade ülevõtmine [[Tšiili]] poolt ja [[Portugal]]i alade ülevõtmine [[India]] poolt.
+Klassikaline [[rahvusvaheline õigus]] lubas [[sõda|sõja]] võitjal vaenlase territooriumi osaliselt või täielikult annekteerida. Alates [[Itaalia]] [[renessanss|renessansist]] kuni [[1919]]. aasta [[Pariisi rahukonverents]]ini oli üldlevinud nähtus, mis kaasnes koloniaalekspansioonidega. 1866. aastal annekteeris Preisimaa [[Hannoveri kuningriik|Hannover]]i, [[Hessen-Kassel]]i, [[Nassau-Hertsogkond|Nassau]], [[Schleswig]]i ja [[Holstein]]i ning Maini-äärse [[Frankfurt|Frankfurd]]i. 19. sajandi lõpus liideti [[Hawaii]] saared pärast annekteerimist [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] külge. [[Suurbritannia]] annekteeris 1900. aastal [[buurid]]e vabariigid [[Transvaal]]i ja [[Oranje Vaba Riik|Oranje]]. 20. sajandi alguses hõivas [[Austria-Ungari]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] (1908) ja Suurbritannia [[Küprose saar|Küprose]] (1914). Anneksiooni näiteks on ka [[Boliivia]]le kuulunud [[Atacama kõrb]]e osade ülevõtmine [[Tšiili]] poolt ja [[Portugal]]i alade ülevõtmine [[India]] poolt.
-Suurriikidel oli tavaks ka omavahel vahetada hõivatud territooriume või ära jagada vastavad mõjusfäärid. Enne Teist maailmasõda paistsid Euroopa omavahelise jagamisega silma Saksamaa ja Nõukogude Liit. Saksamaa korraldas 1938 anšlussi [[Austria|Austrias]], liites viimase [[Saksamaa]] külge. [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] tulemusel jaotasid Saksamaa ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]] [[Poola]] ning Nõukogude Liit sai võimaluse 1940 okupeerida ja annekteerida [[Balti riigid]] Eesti, [[Leedu]] ja [[Läti]]. [[Hiina]] omakorda hõivas [[Tiibeti mastif|Tiibeti]] ja [[Iisrael]] esitas pretensioonid [[Palestiina]] aladele, sh. [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] linnale. 20. saj. lõpu tüüpilisi näiteid on [[Kuveidi lipp|Kuveidi]] annekteerimine 1990 [[Iraagi sõda|Iraagi]] poolt. [[Venemaa]] annekteeris [[Ukraina lennukompaniide loend|Ukrainale]] kuuluva [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]]  2014.aastal
+Suurriikidel oli tavaks ka omavahel vahetada hõivatud territooriume või ära jagada vastavad mõjusfäärid. Enne Teist maailmasõda paistsid Euroopa omavahelise jagamisega silma Saksamaa ja Nõukogude Liit. Saksamaa korraldas [[1938]]. aastal [[anšluss]]i [[Austria|Austrias]], liites viimase [[Kolmas riik|Saksamaa]] külge. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salaprotokollide alusel jagasid Saksamaa ja [[Nõukogude Liit]] [[Poola]] ning Nõukogude Liit sai võimaluse 1940. aastal okupeerida ja annekteerida [[Balti riigid]] Eesti, [[Leedu]] ja [[Läti]]. [[Hiina]] omakorda hõivas [[Tiibet]]i ja [[Iisrael]] esitas pretensioonid [[Palestiina]] aladele, sh [[Jeruusalemm]]a linnale. 20. sajandi lõpu tüüpilisi näiteid on [[Kuveit|Kuveidi]] annekteerimine 1990. aastal [[Iraak|Iraagi]] poolt. [[Venemaa]] annekteeris [[Ukraina]]le kuuluva [[Krimm]]i [[2014]]. aastal.
-[[Fail:Ortsschild mit den Worten Krim und Russland (Annektion - Annexation).jpg|pisi|Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ]]
+[[Fail:Ortsschild mit den Worten Krim und Russland (Annektion - Annexation).jpg|pisi|Krimmi annekteerimine Venemaa poolt]]
-Anneksioon on rahvusvahelise õiguse järgi keelatud. See põhimõte on fikseeritud ka mitmes ÜRO [[deklaratsioon]]<nowiki/>is (1965, 1970, 1974). [[ÜRO põhikiri|ÜRO põhikirja]] artikkeltu keelab mis tahes ähvarduse või vägivalla kasutamise, mis on suunatud mõne riigi [[territoriaalne terviklikkus|territoriaalse terviklikkuse]] vastu.
+Anneksioon on rahvusvahelise õiguse järgi keelatud. See põhimõte on fikseeritud ka mitmes ÜRO [[deklaratsioon]]is (1965, 1970, 1974). [[ÜRO põhikiri|ÜRO põhikirja]] artikkel 2 keelab mis tahes ähvarduse või vägivalla kasutamise, mis on suunatud mõne riigi [[territoriaalne terviklikkus|territoriaalse terviklikkuse]] vastu.
 ==Vaata ka==