Nähtus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Nähtus''' on konkreetne [[sündmus]], [[omadus]] või [[protsess]], mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju. |
'''Nähtus''' on konkreetne [[sündmus]], [[omadus]] või [[protsess]], mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju. |
||
== |
== Keemiline nähtus == |
||
Keemiliste nähtuste puhul muutub üks aine teiseks või teisteks uue koostisega aineteks |
[[Keemia|Keemiliste]] nähtuste puhul muutub üks aine teiseks või teisteks uue koostisega aineteks<ref>Keemia koduõpetaja, autor [[Hergi Karik]], kirjastus Ilo 2003" lk 20</ref>(muundumine, [[keemiline reaktsioon]]). Näiteks: pulbrilise raua ja alumiiniumi põlemine, kütuste põlemine, metallilise tsingi reageerimine soolhappega (tekib vesinik, mis põleb), sinisesilmakivi (CuSO) lahus reageerib seebikivi (NaOH) lahusega (tekib sinine sültjas sade). |
||
Näiteks: pulbrilise raua ja alumiiniumi põlemine, kütuste põlemine, metallilise tsingi reageerimine soolhappega (tekib vesinik, mis põleb), sinisesilmakivi (CuSO) lahus reageerib seebikivi (NaOH) lahusega (tekib sinine sültjas sade). |
|||
== |
== Füüsikaline nähtus == |
||
Füüsikaliste nähtuste puhul muutub keha kuju või aine olek. |
[[Füüsika|Füüsikaliste]] nähtuste puhul muutub keha kuju või aine olek. Näiteks: klaasi purunemine, väävli purustamine, vee aurustumine või jäätumine. Peamine erinevus keemilise protsessiga võrreldes on see, et aine ise ei muutu teiseks aineks. |
||
Näiteks: klaasi purunemine, väävli purustamine jt või vee aurustumine või jäätumine. |
|||
Peamine erinevus keemilise protsessiga võrreldes on see, et aine ise ei muutu teiseks aineks. |
|||
== Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste üheaegsus == |
== Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste üheaegsus == |
||
Redaktsioon: 26. veebruar 2018, kell 20:20
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Keemiline nähtus
Keemiliste nähtuste puhul muutub üks aine teiseks või teisteks uue koostisega aineteks[1](muundumine, keemiline reaktsioon). Näiteks: pulbrilise raua ja alumiiniumi põlemine, kütuste põlemine, metallilise tsingi reageerimine soolhappega (tekib vesinik, mis põleb), sinisesilmakivi (CuSO) lahus reageerib seebikivi (NaOH) lahusega (tekib sinine sültjas sade).
Füüsikaline nähtus
Füüsikaliste nähtuste puhul muutub keha kuju või aine olek. Näiteks: klaasi purunemine, väävli purustamine, vee aurustumine või jäätumine. Peamine erinevus keemilise protsessiga võrreldes on see, et aine ise ei muutu teiseks aineks.
Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste üheaegsus
Enamasti kulgevad keemilised ja füüsikalised nähtused koos. Näiteks raua sulatamine on füüsikaline protsess, kuid kuumutamisel kuni sularaua tekkeni reageerib raud pinnalt õhuhapnikuga ja raua pinnale moodustub raudoksiidi kiht. Oksiidi tekkimine on keemiline nähtus.[2]
Viited
- ↑ Keemia koduõpetaja, autor Hergi Karik, kirjastus Ilo 2003" lk 20
- ↑ Keemia koduõpetaja, autor Hergi Karik, kirjastus Ilo 2003" lk 20