27. veebruar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida: | 17. rida: | ||
===Maailmas=== |
===Maailmas=== |
||
*[[1477]] – Paavst [[Sixtus IV]] kinnitas oma bullaga [[Uppsala Ülikool]]i asutamise. |
|||
*[[1594]] – [[Prantsusmaa]] kuningaks krooniti [[Henri IV]]. |
*[[1594]] – [[Prantsusmaa]] kuningaks krooniti [[Henri IV]]. |
||
*[[1617]] – [[Stolbovo rahu]]ga lõppes [[1613]]–1617 kestnud [[Ingeri sõda]] Venemaa ja Rootsi vahel. Rahulepingu alusel kaotas Venemaa täielikult juurdepääsu [[Läänemeri|Läänemerele]]. |
*[[1617]] – [[Stolbovo rahu]]ga lõppes [[1613]]–1617 kestnud [[Ingeri sõda]] Venemaa ja Rootsi vahel. Rahulepingu alusel kaotas Venemaa täielikult juurdepääsu [[Läänemeri|Läänemerele]]. |
||
*[[1693]] – [[London]]is ilmus esimene [[naisteajakiri]] maailmas - ''The Ladies’ Mercury''. |
|||
*[[1700]] – [[William Dampier]] avastas [[Uus-Britannia]]. |
*[[1700]] – [[William Dampier]] avastas [[Uus-Britannia]]. |
||
*[[1767]] – [[Hispaania]] pagendas [[jesuiidid]]. |
*[[1767]] – [[Hispaania]] pagendas [[jesuiidid]]. |
||
26. rida: | 28. rida: | ||
*[[1844]] – [[Dominikaani Vabariik]] kuulutas end [[Haiti]]st sõltumatuks. |
*[[1844]] – [[Dominikaani Vabariik]] kuulutas end [[Haiti]]st sõltumatuks. |
||
*[[1861]] – [[Venemaa|Vene]] sõjavägi avas meeleavaldajatele [[Varssavi]]s tule, korraldades tapatalgud. |
*[[1861]] – [[Venemaa|Vene]] sõjavägi avas meeleavaldajatele [[Varssavi]]s tule, korraldades tapatalgud. |
||
*[[1881]] – [[Suurbritannia]] sai lüüa [[Esimene buuri sõda|Esimese buuri sõja]] otsustavas [[Majuba Hilli lahing]]us. |
|||
*[[1900]] – [[Suurbritannia]]s asutati ''Labour Representation Committee'', millest kasvas hiljem välja [[Leiboristlik Partei]]. |
*[[1900]] – [[Suurbritannia]]s asutati ''Labour Representation Committee'', millest kasvas hiljem välja [[Leiboristlik Partei]]. |
||
*1900 – [[Saksamaa]]l [[Baieri]]s asutati jalgpalliklubi [[Müncheni Bayern]]. |
*1900 – [[Saksamaa]]l [[Baieri]]s asutati jalgpalliklubi [[Müncheni Bayern]]. |
||
*[[1905]] – pühitseti sisse Saksamaa pealinna [[Berliin]]i [[Berliini toomkirik|toomkirik]]. |
*[[1905]] – pühitseti sisse Saksamaa pealinna [[Berliin]]i [[Berliini toomkirik|toomkirik]]. |
||
*[[1920]] – [[USA]] lendur [[Rudolph William Schroeder]] ületas esimesena [[lennuk]]iga 10 000 meetri kõrguse. |
|||
*[[1925]] – Saksamaal [[München]]is taasasutati [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]]. Esimest korda pärast vanglast vabanemist esines kõnega [[Adolf Hitler]]. |
*[[1925]] – Saksamaal [[München]]is taasasutati [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]]. Esimest korda pärast vanglast vabanemist esines kõnega [[Adolf Hitler]]. |
||
*[[1933]] – Saksamaa pealinnas Berliinis süüdati [[Riigipäevahoone]] (parlamendi) hoone. [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistid]] süüdistasid tulekahju põhjustamises [[kommunism|kommuniste]], eelkõige [[Komintern]]i esindajaid.<ref>https://www.dhm.de/lemo/kapitel/ns-regime/etablierung-der-ns-herrschaft/reichstagsbrand.html</ref> |
*[[1933]] – Saksamaa pealinnas Berliinis süüdati [[Riigipäevahoone]] (parlamendi) hoone. [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistid]] süüdistasid tulekahju põhjustamises [[kommunism|kommuniste]], eelkõige [[Komintern]]i esindajaid.<ref>https://www.dhm.de/lemo/kapitel/ns-regime/etablierung-der-ns-herrschaft/reichstagsbrand.html</ref> |
Redaktsioon: 26. veebruar 2018, kell 19:29
<< Veebruar >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | 4 | |||
5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
26 | 27 | 28 | 29 | |||
2024 |
27. veebruar on Gregoriuse kalendri 58. päev. Juliuse kalendri järgi 14. veebruar (1901–2099).
Sündmused
Eestis
- 1921 – Tartus toimusid Emajõel Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises. Distantsi pikkus oli 25 km ja selle võitis Arnold Veiss[1].
- 1934 – lõppes nimekirjade vastuvõtmine VI Riigikogu valimisteks.
- 1934 – Aleksander Lepik valiti Kuressaare linnapeaks.
- 1949 – Ertsma punkrilahing.
- 1955 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseisu valimised. Ülemnõukogusse valiti 125 saadikut, kellest 89 olid kommunistliku partei liikmed või liikmekandidaadid.
- 1988 – asutati Eestirootslaste Kultuuri Selts.[2]
- 1993 – Tallinnas Tõnismäel avati lugejatele Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone.[3]
- 1997 – president Lennart Meri tegi valitsuse moodustamise ülesandeks Mart Siimannile.
- 1998 – Tartu Ülikooli rektoriks valiti Jaak Aaviksoo.
- 1999 – Austrias Ramsaus toimunud suusatamise maailmameistrivõistlustel võitis Eesti suusataja Kristina Šmigun 30 km klassikastiilis sõidus pronksmedali.
Maailmas
- 1477 – Paavst Sixtus IV kinnitas oma bullaga Uppsala Ülikooli asutamise.
- 1594 – Prantsusmaa kuningaks krooniti Henri IV.
- 1617 – Stolbovo rahuga lõppes 1613–1617 kestnud Ingeri sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Rahulepingu alusel kaotas Venemaa täielikult juurdepääsu Läänemerele.
- 1693 – Londonis ilmus esimene naisteajakiri maailmas - The Ladies’ Mercury.
- 1700 – William Dampier avastas Uus-Britannia.
- 1767 – Hispaania pagendas jesuiidid.
- 1800 – Alessandro Volta leiutas patarei.
- 1801 – USA pealinna Washingtoni valitsemine usaldati Ameerika Ühendriikide Kongressile.
- 1827 – Ameerika Ühendriikides New Orleansi linnas toimus esimene Mardi Gras' karneval.
- 1844 – Dominikaani Vabariik kuulutas end Haitist sõltumatuks.
- 1861 – Vene sõjavägi avas meeleavaldajatele Varssavis tule, korraldades tapatalgud.
- 1881 – Suurbritannia sai lüüa Esimese buuri sõja otsustavas Majuba Hilli lahingus.
- 1900 – Suurbritannias asutati Labour Representation Committee, millest kasvas hiljem välja Leiboristlik Partei.
- 1900 – Saksamaal Baieris asutati jalgpalliklubi Müncheni Bayern.
- 1905 – pühitseti sisse Saksamaa pealinna Berliini toomkirik.
- 1920 – USA lendur Rudolph William Schroeder ületas esimesena lennukiga 10 000 meetri kõrguse.
- 1925 – Saksamaal Münchenis taasasutati Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Esimest korda pärast vanglast vabanemist esines kõnega Adolf Hitler.
- 1933 – Saksamaa pealinnas Berliinis süüdati Riigipäevahoone (parlamendi) hoone. Natsionaalsotsialistid süüdistasid tulekahju põhjustamises kommuniste, eelkõige Kominterni esindajaid.[4]
- 1939 – Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustasid Francisco Franco valitsust Hispaania seadusliku valitsusena.
- 1945 – Teine maailmasõda: liitlaste pommirünnakutes purustati 80 protsendi ulatuses Mainzi linn Saksamaal.
- 1945 – Teine maailmasõda: Liibanon kuulutas Jaapanile ja Saksamaale sõja.[5]
- 1967 – Dominica lahkus Lääne-India Föderatsioonist ja sai Suurbritanniaga assotsieerunud riigi staatuse.
- 1974 – Ameerika Ühendriikides hakkas ilmuma nädalakiri People.
- 1976 – Lääne-Sahara poliitiline liikumine POLISARIO kuulutas välja Sahrawi Araabia Demokraatliku Vabariigi. Maroko uut riiki ei tunnistanud ja okupeeris selle põhjaosa.
- 2003 – Suurbritannias valiti uueks Canterbury peapiiskopiks Rowan Williams.
- 2004 – Jaapanis mõisteti aastal 1995 Tōkyō metroos toime pandud sariinirünnakute eest vastutavana surma sekti Aum juht Shōkō Asahara.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 27. veebruaril
- 1807 – Henry Logfellow, USA luuletaja
- 1823 – Joseph Ernest Renan, prantsuse kirjanik ja ajaloolane
- 1831 – Nikolai Ge, vene maalikunstnik
- 1861 – Rudolf Steiner, austria pedagoog ja filosoof, antroposoofia looja
- 1864 – Miko Ode (Jevdokia Kanniste), setu rahvalaulik
- 1866 – Georg Luiga, eesti ajakirjanik ja publitsist
- 1878 – Teodor Ussisoo, eesti pedagoog
- 1884 – Jaan Kruus, eesti sõjaväelane, kindralmajor
- 1887 – Pjotr Nesterov, vene sõjaväelendur
- 1887 – August Roosileht, eesti graafik
- 1900 – Valentin Tomberg, eesti filosoof ja teoloog
- 1902 – John Steinbeck, USA kirjanik
- 1904 – Juli Hariton, vene füüsik
- 1906 – Jaan Kiivit seenior, eesti kirikutegelane, EELK peapiiskop 1949–1967
- 1908 – Rudolf Põldmäe, eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane
- 1910 – Peter De Vries, USA kirjanik
- 1915 – Olavi Virta, soome laulja
- 1917 – Laine Mesikäpp, eesti näitleja
- 1917 – John Connally, USA poliitik, Texase kuberner 1963–1969
- 1926 – Raimund Alango, eesti laulja
- 1928 – Leo Nigul, eesti loomakasvatusteadlane
- 1929 – Vilma Reinholm, eesti kunstiteadlane
- 1932 – Elizabeth Taylor, briti päritolu USA näitleja
- 1934 – Ralph Nader, USA poliitik ja tarbijakaitse aktivist
- 1937 – Urmo Känd, eesti rahvatantsujuht
- 1937 – Barbara Babcock, USA näitleja
- 1938 – Taimi Välba, eesti koorijuht
- 1938 – Hindrek Older, eesti põllumajandusteadlane
- 1947 – Gidons Krēmers, saksa-läti viiulikunstnik ja dirigent
- 1947 – Louis Clark, briti arranžeerija ja klahvpillimängija
- 1951 – Tõnu Kattai, eesti ooperi- ja operetiartist
- 1956 – Anne Veski, eesti laulja
- 1959 – Heldur Meerits, eesti majandusteadlane
- 1960 – Angelina Semjonova, eesti näitleja
- 1962 – Adam Baldwin, USA näitleja
- 1962 – Grant Show, USA näitleja
- 1962 – Taivo Pabut, eesti lavastaja ja näitleja
- 1967 – Oliver Kruuda, eesti ettevõtja ja firmajuht
- 1969 – Urmo Raus, eesti vitraažikunstnik
- 1974 – Jüri Kaver, eesti poliitik
- 1976 – Vitali Denissov, vene murdmaasuusataja
- 1978 – Emelie Öhrstig, rootsi murdmaasuusataja
- 1978 – Indrek Mändoja, eesti jalgrattur
- 1980 – Anu Mõistlik, eesti ajakirjanik
- 1981 – Josh Groban, juudi päritolu USA laulja
- 1984 – Antti Tuisku, soome laulja
- 1990 – Mari Klaup, Eesti kergejõustiklane
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 27. veebruaril
- 1887 – Aleksandr Borodin, vene helilooja, keemik ja arstiteadlane
- 1936 – Ivan Pavlov, vene arstiteadlane ja füsioloog, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1904
- 1939 – Nadežda Krupskaja, vene revolutsionäär, NSV Liidu riigi- ja parteitegelane
- 1963 – Rajendra Prasad, India president 1950–1962
- 1977 – John Dickson Carr, USA kirjanik
- 1989 – Konrad Lorenz, austria loomapsühholoog, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1973
- 1993 – Lillian Gish, USA näitleja
- 2005 – Heino Gustavson, eesti ajaloolane
- 2015 – Boriss Nemtsov, Venemaa poliitik
Pühad
- Dominikaani Vabariigi iseseisvuspäev (1844).
- Lääne-Sahara rahvuspüha (1976).
- Rahvusvaheline jääkaru päev.
- Vana-Roomas Equirria – hobuste võiduajamised sõjajumal Marsi auks.
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 155
- ↑ https://www.nlib.ee/11053/
- ↑ https://www.dhm.de/lemo/kapitel/ns-regime/etablierung-der-ns-herrschaft/reichstagsbrand.html
- ↑ http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=27.2.1945